Tõde

talvekülmus poeb sisse ka pakseimast kasukast

2012-02-02T21:46:00.000+02:00

rikkad pursuid, kes tänaval oma uhkete kasukatega uhkeldavad, tunnevad samuti külmust ja jäist Jumala viha. Jaa, see on Jumal, kes on selle jäise ilma meile kaela saatnud.

Tegelt ma pole jumalasulane, ma lihtsalt kirjutan blogisse midagi. (midagi mõttetut)

külmkapis on mul makra

sina lits, ära vatra

ära tuusama hakka

näe, kaka

Victor ja viimnepäev...

2012-01-25T22:28:00.000+02:00

Ühel heal päeval Jumalal aitas komejandist, mis tema loodud maal valitses ja otsustas kutsuda kokku inimteatri. Jumal oli inimteatrit kokku kutsunud mitmetelgi kordadel, viimati umbes 3 miljonit aastat tagasi, kui tulnukad paljunesid inimlastega ja tulemuseks olid ilmatu-koledad rohekarva peletised. Jumala looming oli läinud eksiteele, kiimasus ja uudishimu oli mineviku inimsoole saatuslikuks saanud. Tõepoolest, ka seekord ei sujunud asjad päris nii nagu Jumal seda ette kujutanud oli. Inimesed olid mingi kummalisel põhjusel loonud täiesti väärtusetu väärtuse, nimelt krõbiseva mammona.
"Mammona nimel olid inimesed võimelised isegi tapma ja rüüstama. Mammonaga pandi inimesed tööle. Inimese visa töö tulemusel loodi koledaid relvi, mis tegid tapmise kordades lihtsamaks. Kõik sai alguse mammonast. Kuramuse foiniiklased, oleks pidanud teile uputuse kaela saatma." lausus Jumal ja sülitas. Süljepiisast tekkis 5 kilone rahetükk mis tappis 5 Põhja Korea kindrali.
Tõesõna, oli aeg kutsuda kokku inimteater. Igast maailma nurgast kutsuti andekad kohale Noa laevale, et tõestada Jumalele tema palge ees inimkonna headust ja andekust. Vaatemäng võis alata.
Esmalt astus Jumala palge ette üks väike hiinlane. Küll aga tema mängis nii lustakalt vilespilli, et kõik kohalolijad hakkasid rõõmsalt jalga keerutama ja kaasa ümisema. Oli see alles oskus!
Teisene vallutas publiku meeled suur neeger Baoliig, kes paljaste rusikatega peksis sodiks suured kivirahnud. Kohalolijad olid hämmeldunud ja plaksutasid Baoliigile.
Kolmandana astus Jumala ette küürakas ja närviline eurooplane.
"Mida sina teha oskad?" küsis Jumal.
"Oh, minu kunst on raskem ja salapäraduslikum kui nende neegrite poolt näidatud lihtsad, meelelahutuslikud mõttetused. Saagem tuttavaks, kodanik: mina olen matemaatikalektor, Cambridge ülikooli lordprotektor Victor Vector ja mina oskan matemaatika kõrgeid kunste. Andke mulle kõigest ülesanne ette!"
"Olgu peale," vastas Jumal, "Victor, kas sa näed seal mere taga paistvat kaljunukki?"
Raamatute lugemisest oma nägemisvõime osaliselt kaotanud Victor nägi vaevu, kuid siiski, eemal paistvat kaljunukki.
"Jah, näen." vastas Victor.
"Victor," alustas Jumal, "kas sa võikid öelda, kui kaugel see kaljunukk on?"
"Oh ei. See pole võimalik. Kui mul vaid oleks vajalikud mõõteriistad ja tabelid, küll ma siis arvutaks. Praegu jään ma vastuse võlgu."
"Olgu peale, "ütles Jumal, "ma annan sulle teise võimaluse. Härra Vector, kas te oskate öelda kui kauaks on teile elupäevi veel antud?"
"Ohoo, seda ma küll oskan öelda tänu moodsa teaduse abikäele. Minu vere kolesteroolitase näitab, et insuldiks või infrarktiks mul ohtu pole. Lisaks on mu verenäitajad normis ja ma ei söö rämpstoitu. Pakun julgelt 20 aastat."
Paraku lõi matemaatikalekor Victor Lectorile samal silmapilgul välgunool pähe ja ta kukkus surnukspõlenult üle parda kus tema kallal hakkasid maiustama merikuradid.
Õhtul kraamiti laeva peal välja õlu ja marineeritud puravikud. Küll see oli alles pralle!

(jutusutus on inspireeritud Hermann Hesse jutustusest "Eurooplane")
(jah, mulle väga meeldis Hermann Hesse jutustuse mõte ja ma otsustasi luua oma ln 987 korda lahjema variandi)

elu rondovormis

2012-01-16T20:02:00.001+02:00

param-param----param-pam-pam

.........igavene sitt

laulgem rahvas kõrid vabaks
et saaks laulu hõisata
enda laulu enda lõbuks
rõõmu tulevikus hõisata
hõissa ja hõissa

(keda, huvitab mida see luuletus tähendab, siis käige kuradile, sest see luuletus ei tähenda midagi, seega on vale tegu taolist jubinat luuletuseks nimetada, seega ma nimetan just valminud vaimusünnitise "igavesesks sitaks")

Ma olen kogu aeg ääretult väsinud, ma magan päevas 14 tundi. Väsinud olen ma vist kõigest, kõik karjuvad. Ma käin trennis ka, aga ma ei jaksa seal sittagi teha. Ainuke asi, mida ma teha jaksan on söömine. JAh, küpsiseid ma jaksan süüa. Täna sõin küpsiseid, eile sõin pasteeti. Mul koolis läheb hästi, ma ei tea kuidas, sest ma ei õpi. Juu ma olen geenius. Okei tegelt ei lähe hästi, tegelt on enamus hinded sellised kolmepoiskad. Käisin vanaema juures, tema muuseas andiski mulle selle pasteedi.
Ma kustutasin ühe lause ära, sest see oli mõttetu. Need kes loevad veel seda paska, mis siia ilmub, tõstke käsi ja käis üles (üks käsi tõuseb - minu oma (vist)). On minu oma ikka? Jah, on küll ma tegin endale reality checki. Mis on reality check te küsite? see on see asi kui tahad teada saada kas sa oled unes või ilmsi tegutsemas, hea moodus on peeglist ennast vaadata, kui uni on siis sa näed seal mingit udust värdjat vms... mingid muud viisid olid ka, aga neid ma ei mäleta.
Mäletan seda, et kunagi ma jooksin 200 m alla 25 sekundi, nüüd jooksen 27,5. Igavene sitt.

Kaugust hüppasin üle 5 meetri, nüüd 4.47. Igavene sitt. Eks see ole psühhofarmakonide mõju.

eile uskusin ma endasse
uskusin oma sõpradesse, vendadesse
kodumaasse, vanematesse
täna usun ma sööki, jooki, Arnold Schönbergi
homme usun ma jumalasse, saatanasse

tahaks päikest ja tahaks vaimuandi
tahaks kasvõi tüki maasikat

(see on minu arvates kõige mõttetum post, aga see blogi pole enam ratsionaalne vaid ekspressionistlik)

panen ühe laheda pildi ka endast

koomala koomala, koomala vichna - härra (gorilla) Gibon

panen ühe laheda laulu ka

Kuidas ma alustan kirjutamist, kui ma usun, et see jutt ei maksa midagi...

2012-01-15T21:49:00.000+02:00

Jah, sest mida see jutt maksab. See ei maksa isegi üht närust punast krossigi.

talveõhtu tulede vilus
üksik musketär mõõka ihub
et saaks kunagi susata
elule endale ja temaga kuristikus hullata
et veri siis elu kaunistet'
igavene sitt

Le what did i just find??

2012-01-06T19:48:00.000+02:00

Does running water instantly freeze in Antarctica?
„Of course not, how could we take a piss outdoors then.“ says Scientist Aks-Cupido Rubens and bursts out laughing. „However, if the substance is not very warm then in very low temperatures, it takes only few seconds for water to turn into ice“.

Aks-Cupido Rubens has worked in Antarctic reasearch base Vostok for 13 years. „Soon to be 14,“ he mildly whispers and looks away into distance. Aks is from a poor family of Norway. Ever since he was a child, he has been fascinated by the world of ice and coldness. „I hated summers,“ Aks resolutely states, „because all of the ice in the mountains vanished. And me without ice is same like orbitals without electrons. I cannot excist without the nearness of ice.“
Living in an odd world like Antarctica obliges to act according to some strange however neccesery rules. „For example, we cannot leave any rubbish behind. All of the rubbish must be taken away by ships, beacause the nature here cannot degrade rubbish. If we left all the rubbish behind, we should call this continent Rubbishica.“ says Aks and winks his eye. „Commercial fishing is also not tolerated, so all of the fish we eat here is actually from the waters of Europe“. The food in Antarctica is usually conservated and absolutely not fresh. „That is the the price we have to pay, but on the bright side, bad food does not outweigh the beaty of endless ice-fields.

Despite the fact Aks lives in a cold reginon, he has maintained his elegant looks. "Yes, instead of sun I use sine and cosine to get a tan. Okay, I have to take some specimens. Farewell, my friend."

Midagi võiks nagu kirjutada.

2011-12-24T00:57:00.000+02:00

Jah, mul vahepeal juhtus vaimne häire. Täspelt nii: juhtus. Keegi ei tea täpselt, miks. Kõik teavad, et juhtus. Mind huvitab: miks. Miks üks hetk muutub tavaline (kes ma olen?) inimene inimeseks, kes käib sihitult mööda linna ringi ja inimeseks, kes pillib nagu väike lita. Vastus: ajus tekib dopamiini hormooni ülesüntees aju eesmises pooles ja keskosas dopamiini süntees väheneb. Kurat, mina ei usu seda, või õigiemini ei taha uskuda, sellepärast, et mina ei usu, et inimesed on biokeemilne kord/korratus. Pidage mind pealegi vanameelseks, kuid mina usun et on olemas Looja. Jõud, mis on loonud väärtused nagu: armastus, sõprus, huumor jne... Kuid miks on see Jõud loonud taevalike vooruste kõrval ka patud ja deemonid. Ma ei oska sellele vastata, sest ma ei ole Piiblit lugenud. Ma kunagi loen küll Piibli läbi, kuid küsimus on pigem selles, millal ma seda loen. Ma pole valmis Piibliks, mu aju ei küündi Piibli vaimuni. Ma olen loll, ma olen koguaeg loll olnud. Ma pole isegi nii eriline, et keegi peaks seda blogi peale minu lugema. Ma pole eriline, keegi pole eriline. Erilised on vaid teod.

Kuid mind painab vaid üks küsimus? Millal kukub kapitalistlik majandusmudel kokku? Millal või üldse KAS? Võiks ju, põhimõtteliselt. Huvitavam oleks.
Teate mis mind häirib kapitalistliku mudeli juures. Nimelt see, et poes on väga raske vahet teha asja vahel, mis on loodud raha teenima ja asja vahel mis on tehtud armastusest. Ma täna ostsin poest panni: Hackmanni firma. Tundus väga mitte kapitalislik toode, kuid kes teab. Eks ikka Hackmanni bossid.

Kes ikka teavad, kui mitte bossid...

Taaskordne ilus mõte

2011-11-05T00:50:00.000+02:00

"Kui su kõrgeim väärtus on hinne, riigieksami tulemus, kõrgharidus, iseseisvus, loovus, edu, rikkus, võim, tunnustus, armastatus või mugavus, oled sa sisutu.

Kui aga ükski eelnimetatu ei suuda teenida väärtuseid, millele oled oma elu rajanud, oled kasutu."

Marko Ratas (mu klassivend ja sõber)

Iga hea kirjaniku tõed

2011-11-04T21:23:00.000+02:00

Ühiskonna avangardi ülesanne on jälgida, et Gaussi kõver avalduks kõikjal.

Ajupesu on vajalik, ta on väga vajalik ka demokraatlikes riikides.

Sümbolistlik lähenemine on ainuõige lähenemine kirjutamisel massimeediale.

Lõiv

2011-11-04T20:28:00.000+02:00

Lõiv tuleb maksta selle eest, et ma olen maganud 5 öö jooksul alla ühe ööpäeva.

Järgmine tase mu eksistentsi ajaskaalal

2011-11-01T21:54:00.000+02:00

Ma elan oma elu südametunnistuse järgi. Ma ei tee kodutöid, kui ma ei pea neid vajalikuks. Ma ei räägi inimestega, kui nad mulle ei meeldi. Ma ei armasta kedagi, kui ma neid ei armasta. Ma murran seaduseid, kui need on vastuolus mu südametunnistuse seadustega. Ja nii on väga mõnus elada. See on ainus mõnus viis elamiseks. Ma ei taha kõlada egoistlikult, kuid pean end Raskolnikovi teooria kohaselt esimest tõugu inimeseks - ühiskonna avangardiks, kuid ma võin ka eksida. Ma võin olla lihtlabane talupoeg oma lihtsate soovidega. Asi on aga selles, et ma ei karda eksida. Ma ei karda olla õnnetu, sest tõelise õnnetunde väärtustamiseks peab käima ka põhjas ära.

nali

2011-11-01T02:22:00.001+02:00

mu sõber tegi kord veits nalja
ja ähmaselt ka meenub
naer mu seest purskas välja
kuid nüüd on tunne leebunud
ja küsin endalt ma
miks kirjutan ma siia blogisse
kui siin käib vaid inimest paar
ise kaasaarvatud
sõbrad on vajunud möödaniku sohu
välja ei viitsi tõmmata
suvel endalt pügasin halli rohu
kuid ilmade külmenemisel
see roht on tulnud taas mu manu

küsin miks kulutan ma ema ostetud diivani pinda
kui käin ääretult paljudele pinda
tuleb nülgida vist enda pinda
et saaks rahu ja rännata maa pinda

milleks mulle elu
kui sel puudub melu

või mis ma valetan
seal kaugel Hitler lehvitab
ja karjub "allu, hüppa keeva sita sisse!"
peaks vastama "mis ma ikka hüppan, kui seal kohata võib vaid litse!"

unistades väärilisest vastasest

2011-11-01T02:06:00.000+02:00

olen vaimult haige ma

peaksin surma kohtama

viidaks mind ka vaimuhaiglasse

siis satuks sarnaste seltsidesse

päevad läbi soniks koos

oleks raudselt hallukate hoos

paljud kunstimehed ka

on lakkund hullumaja keha

poleks mina mingi erand

viirastuste pettekujutelmais

ulataksin käe

Vincent van Goghile

öine värdlus

2011-11-01T01:58:00.000+02:00

öösiti mul kisendab pea
oma maiset olemasolu aju neab
uinuda ta ei lase
ja nii ma ihkaks olla tavalisem
et aju huugaks tasemini
homsed unistused riputame ülehomsete varna
et enda südametunnistuse saaks pista jääkülma varda
kuigi kriiskeid magamistoast ei kostu
ja ka lähedasest keegi aima
tulen ma alati teie rännakutel vastu
lükkan teid tahapoole aina
et ta taganeks kaljuni
ja küündiks vaimult minu mädaaju maiguni

jah olen sündind teisi segama
ja peaks ka endalt küsima
kas nii on sünnis käituda
või peaks enda veene lõikuma?

tunne mis kriibib ja ei lase olla

2011-10-31T19:37:00.000+02:00

(suht sitt vorm sel sitasel vitukal, aga ma ei oska/viitsi seda mõtet praegu paremini sõnastada)

tunne, mis tuleb kunagi nkn läbi kogeda
seda on võimatu edasi lükata
ja ta tuleb
nagu surm hiilib ligi
siis vittu küll
sa ikka üllatud
nagu oleks keegi löönud sulle jääkülma kirvega pähe
kas kirvehaav kasvab kinni???
kui jah
siis kaua

Who wants to live forever, who wants to love forever...

2011-10-31T10:26:00.000+02:00

Me sünnime, kuigi peame surema
me armastame, kuigi peame pettuma
näe, see hetk on möödas
su elu lookas
kuid sa tõstad kunagi klaasi
ja naerad nii nagu sa kunagi naersid

It ain't how hard you hit; it's about how hard you can get hit, and keep moving forward

Just a man, with a man's courage and cowardice

2011-10-29T11:52:00.000+03:00

Tere järgijad, ma pole siia väga ammu kirjutanud, kui jätta vahele see eelmine libapostitus. Ehk jah. Mis siin ikka, eks ma kirjuta siis. Kuigi ma ei tea veel millest või miks. Miks? See on väga tore küsimus. Ma ei küsi seda endalt ega teistelt väga tihti, sest Olspert ütles mulle kunagi, et miks-küsimused panevad inimese lukku. Pole lahe olla lukus. Ma täna polnud üldse lukus Mardi juures, aga suht...... mmm..... kurat, igasugused loevad ju seda blogi. Ei saagi vist 100% kirjutada, mis päriselt toimps. Siia sobib nagu valatult (OMG, nii vitukas väljend: kui sa kuhugi midagi valad siis loomulikult see täidab selle anuma nagu valatult). Siia sobib nagu valatult mu meelisbänd Queeni laul

Aga nojah, kui ma 100% ei saa siia kirjutada, siis pole üldse mõtet. Või noh vähemalt sellest asjast. Teistest võib kirjutada 100%.

Näiteks lähen ma täna Juhan Kristjuhani poole maale ja hakkan seal maatööd tegema. Tahan ka kunagi oma elus proovida peale pseudotöö midagi, millel on käegakatsutav tulemus. Puudelõhkumisel peaks olema käegakatsutav tulemus: alguses on üks suur palk, pärast väiksed puud. Pseudotööd. Jah, mingi 70% inimestest teevad pseudotöid. Kuradi arenenud ühiskond. Arstid, ehitajad, palgamõrtsukad - I salute you. Maaklerid, ärimehed, sekterärid - kaduge nahhui!

Mida veel?

triljonitonnise kivi all
sodiks litsutakse keha
0-tonnise elu all
värdjaks litsutakse süda

kakleme lõpmatuseni
ühes käes raske kivi
teises värdjas elu
kolmandas vitukas

Ma pole nii ammu siia kirjutanud

2011-10-26T12:11:00.001+03:00

Nüüd sai see viga parandatud :P

meenutused titeajast

2011-10-13T21:05:00.002+03:00

mäletan kui olin titt
püksis oli sitt
nüüd ma olen suur
püksis magnetresonantsspektrograaf

väeti maiilmarekordimees

2011-10-13T21:04:00.000+03:00

täna hilisõhtul
bakteritest puretuna
vastutuulega
jooksin ma üle
Usain Boldi

sinule, mu kallis Konstanin Konik

2011-10-09T23:50:00.000+03:00

Konnu, nagu ma sind kutsusin sel sumedal ööl
Allu, nagu sa kriiskasid
ja suudlesid mind läikival jääl
Mu alahuult paitas su 3kuune habe
see kõditas ja meelitas mind
ja karvane polnud vaid su lõug
kui ka rind

ja siis paar aastat hiljem
sa silmasid mind taas
peitsid silmad
ja laitsid meie kunagisi armuvilje

pole midagi, Konnu
ma ei solvu
olen kõigest üks langev sulg
igavikumerre
ja iial keegi teine tea
et olid sina ja mina
ja oli kirg!

Armastus on otsa saand ja lahkuma sa pead!

vaevalt mees

2011-10-09T23:32:00.002+03:00

olen vaevalt hingeta mees

kui vaid oleks pisut leiba

siis oleks see mu sees

just samuti nagu su

suur kivikõva

nuga

olen vaevalt peenike kala

kes ei oska ujuda

ega meelitada

teisi minu juurde

olen üksik kala

ujun vastuvoolu ma

kuid eal paigalt liigu ma

sest mu kiirus

on voolu kiirus

ainult vastassuunaline

kui ma kuhugi ei liigu

siis ülesanne on mul õilis

mitte liikuda

mitte püüelda

olla kõigest vaatleja

kes paneb kirja

mida tunneb

mida näeb

mida haistab

et siis kahesaja aasta pärast

leiaks üks tore poiss

nimeks Ameedo

need ürikud peidukoopast

ja siis tõuseksin

eksponendina

mitte nii väga laugelt

kõrgustesse

aina üha

ja üha

Tänane päev (ja ma tahan tegelt tänasest päevast võimalikult palju kõrvale kalduda kui võib)

2011-10-06T23:59:00.000+03:00

Ma tahan lihtsalt kirjutada seekord. Niimoodi, et ma ei pea mingeid sõnastusevärke korrigeerima pärast. Mulle meeldib nii kõige rohkem, vot mis!

Tänasest päevast räägiks tsipa. Või noh mitte kõigest, aga sellest millest ma tahan. Nimelt asi sai alguse sellest, et kolmapäeval käisin mina arsti juures ja arst ütles, et tule neljapäeva hommikul vereanalüüsile. Kuna mul oli füsa KT teisel tunnil, siis ma küsisin mis kellani saab anda verd. Kella kaheni.

Olin mina rahumeeli söögivahetunnini ära koolis ja siis tuli bioloogia tund. Olgu siis öeldud, et bioloogia tunnid on ühem meelistunnisemad tunnid üldse. ja ma räägin ka klassi eest. Veskimets saab meilt märgi kah! Ja tänane tund oli veel selline, et ma oleks selle eest raha ka maksnud. Ausalt ka! Mingi ühe euro või kaks. Aga igatahes, tund lõppes kell 13.40 aga ma tahtsin varem ära tulla, et ma kindlalt jõuaks verd andma. Ei saanud paraku, sest miski naelutas mu pingi külge. see miski oli huvi rakuhingamise ja 2 viimase alamprotsessi puudumisest etanool- ja piimhapekäärimisest. ma ei tea, miks see mind huvitab. tegelt aint sellepärast, et veskimets räägib sellest. mind huvitab pigem veskimets kui mingi piimhape. ta vahepeal läheb teemast välja. aga ta läheb mõnusalt, viib me klassi mõttematkale. enamasti filosoofilistele niitudele. täna näiteks rääkisme sellest 70ndate lennukatastroofist, kus terve pesapallimeeskond vms (vb jalgpalli) kukkus Andides alla. umbes 4 kuud olid nad 4 km kõrgusel merepinnast ja teate mida nad sõid? nad sõid oma surnud ja külmunud tiimikaaslasi, kellega paar kuud enne olid nad koos jõukas hantlitega biitsa teinud. ja siis järgmine hetk nad nosisid teda. ma ütlesin, et ma oleks pigem läinud istunud kusagile lumme kui siis ütelnud lahti oma inimsuse väärtuste paketist (ehk siis süües tiimikaaslase keha). pigem surra kui laskuda madalale, nii arvasin mina, kuigi see pole üldse õige arvamus. ma soovitaks teil ikka elada. ma ei pea, ma olen nkn endast tüdinenud, iga päev vahib sama loll past peeglist vastu, aga teie omad mulle meeldivad. eriti kui teil on ilusad näod. Veskimets arvas vastupidi: loomulikult oli pärast sellist inimsöömaorgiat raske isegi ligimesele otsa vaadata (tekkisid isud, suu hakkas vett jooksma Haha hehe hihi) . EI, tegelt sellepärast, et häbi on. Häbi on sellepärast, et teist inimest pole kombekas süüa. ja sul võib olla sitt tunne 2 aasat, sul võib sitt tunne olla 10 aastat, võibolla 17, aga uba on selles, et kunagi ... võibolla 20 aasta pärast, on üks hetk kus sa naerad või oled nsm õnnelik, ja see hekt on 20 aastat kannatamist väärt. aga mina ikka ei kannataks: ma ei oskaks ratsionaalselt ette kujutada et 20 aasta pärast saaks ma inimsöömise unustada ja õnnelik olla. tegelt ma loomulikult saaks. aga sel hetkel kui su trennikaaslase kints on su nina alla ja sa pead otsustama siis....... mina ei saaks. ma tapaks end ära, poh.

igatahes nii põnev oli ja ma olin tunni lõpuni . tund lõppes 13.41 seega 19 minti aega vereanalüüsini jõudmiseks ja siis KUULAKE MIND .... Ma sprintisin kogu tee. Klassiuksest alates kuni polikliinikuni. vahepeal sõitisin trolliga ka veits. aga ma sattusin ühele väga kummalisele ent õigele mõttele: nimelt ma jooksin esimest korda elu eest oma elus. küll mitte väga otseses mõttes (et keegi oleks mind taga ajanud noaga) aga ma jooksin arsti juurde. mul võis väga vabalt olla mingi haigus, mille vereproovi uurimise jätmine ühe päeva võrra edasi võiks lõppeda minu surmaga. kui ma oleks tulnud biloogia tunnist ära varem, siis ma ei oleks pidanud endalt küsima seda küsimust: "kui ma oleks tulnud bioloogia tunnist varem, kas ma oleks ellu jäänud?"

aga ma küsisin, sest ma tulin hiljem.

ja ma jõudsin 14.02 polikliinikusse, täpselt sel hetkel kui vereanalüüsi võtja keeras ust kinni ja oli lahkumas, kui ma oleks mingi 30 sekki hiljem jõudnud poleks ma teda näinudki. haigelt joppas ühesõnaga. ma küsisin talt suht ilusa näo ja häälega et "kas vereanalüüsi on veel võimalik anda?" ta mõtles mingi 2 sekki (tra nahuj mingi noor värdjas tuleb minu tööpäeva pikendama vittu küll noh, aga samas ta küsis nii ilusalt seega poh - teen selle proovi ära) ja siis tegime proovi ära.

aga selle elu ja surma peale tagasi tulles: kui vähe on tänapäeval inimesi, kes pole elust kaugenenud? arvan, et väga vähe. mis elu see on kui oled IT-mees ja oled päev otsa arvutis. oled 50 aastat jutti arvutis ja siis sured une pealt? ma küll niukest elu ei tahaks. kuivõrd reaalne ja tegelik oleks näiteks kasvõi 1 kord oma elus elu ja surma peale võidelda? nagu gladiaatorid. kuivõrd ilus oleks hoida oma käte vahel enda eostatud vastsündinud beebit? mitte miski ei suuda seda tunnet ületada. asjades peitub ilu. isegi mitte kõige oskuslikum kirjanik ega kunstnik ega filmitegija ei suuda edasi kanda mingi suvalise kauni hetke ilu sajaprotsendiliselt. ja kui aus olla siis iga hetk on natukene ilus, isegi see hetk, mil ma praegu klahve klõbistan. ma vajutan nüüd veits suvalisi klahve ka kajgdjdskldskmndfjmdfkf näete! see on mõnus, mulle meeldib

aga ma ei tea, mul rohkem nagu polegi midagi öelda, lähen vist magama.....

Junn

2011-10-04T21:15:00.000+03:00

Kas noore inimese kohus on käia koolis ja siis kodus aeleda? Ma tunnen ennast kui ratastoolis Jensen, ainuke vahe selles et jalgadehalvatuse asemel on mule terve keha halvatud ja see tuleks amputeerida. Mu kasutegur on 0. Ma söön Praline komme ja kohukesi päevläbi. Nina on kinni kaa. Elul pole mõtet ja ma olen kõigest nädal aega omadega sodi olnud. Tahaks trenni teha või siis kas või magada nii et saaks nina kaudu hingata. Värdjas rsk. Pcci, aga mingem üles mägedele rahvas! Tahax suve nagu täiega ABSOLUUTSELT! Hupata peakat vette ja joosta põlisniitude peal nagu obene, keda on hoitud karbi sees 13 aastat, mitte haiseda mädanevas sügismiljäö sitahaisu nartsislikus fopaas. SEE ON TÄIELIK FOPAA! fopaa on lahe sõna. tahaks mingi loom olla hoopis, mitte inimene, tahaks olla metssiga kas või, või hunt

Vahvad juhtumised

2011-10-04T16:56:00.000+03:00

Tulen mina rahumeeli koolist koju. Ema küsib mult jogurtit juues: "Miks sa hommikul jogurti välja jätsid?"
Ma vastan: "Esiteks, ma võtsin selle külmkapist välja eile õhtul ja teiseks selle parim enne oli 2 nädalat tagasi"
Ema joob edasi ja paneb jogurti tagasi külmkappi.

Mina jogurtit ei tahtnud ja võtsin seega ühe mõnusa mahlase õuna ja kohukese. Panin need diivani peale. Siis tõin läpaka. Läksin tegin veel midagi köögis ja tulen tagasi: WTF kes mu kohukese ära võttis? Siis tõstsin läpaka üles ja leidsin sealt alt ühe lömastatud kohukesepoisi :)

Vaid kunsti abil tõuseme me kõrgemale putukatest

2011-10-02T22:42:00.001+03:00

Kui uskuda Platoni kirjeldust varjudest koopaseinal, siis peaks kunst olema topeltpeegeldus reaalsusest. Kuid kuidagi imelik on mõelda kunstist kui millestki võltsist. Pigem on tõeline kunst hüpe näivast kujutisest selle tagamaadesse, algupäradesse. On raske teha vahet tõelise kunsti ja mingi tavalise pildi vahel. Vahel on see sügavasti individuaalne. Reaalne on kunst vaid siis, kui kriitik näeb kunstis sama taotlust kui kunstnik. Ning kui leidub kas või üksainus inimene siin maamunal, kes näeb tõelist sisu maali taga, siis on kunstniku taotlus ehe. Ja kunst eksisteerib ilma inimeseta: inimene on pelgalt habras sild kunsti ja reaalsuse vahel.

"He paints - that is to say - he looks at things in a different way from other artist. He sees only the essence and, consequently, paints only that. That is why Munch's pictures as a rule are ‘unfinished’, as people have taken such delight in saying. Oh yes! They are finished. Finished from his hand. Art is finished when the artist has said all that he really has to say, and this is the advantage Munch has over his generations of painters, he has the unique ability to show us how he felt and what gripped him, making everything else seem unimportant." - Christian Krohg, Dagbladet (newspaper)

Muistne au

2011-09-30T17:33:00.000+03:00

Kell 4 kires kukk nagu talle kombeks on alati olnud. Helmut avas oma luugid ja märkas ühte suurt teivast, mis tal teki alt välja kergitas. Ta oli küll vana mees juba, aga oli hea teada, et ta teivas on täiesti töökorras. Peale äratust suundus Helmut nagu kord ja kohus metsa allikale. Pühas vees ta pesi ennast ja nii ta oli teinud juba 47 aastat iga päev. Sellest päevast saati, kui ta onu Manivald talle "Seahiie" talu pärandas. Kui Helmut oli enda ära pesnud, lasus ta õlul suur kohustus: teha palehigis mehetööd terve päev. Esmalt läks ta põllule kive koristama. See oli väga ränk töö, kuid see just Helmutile meeldis. Talle meeldis vaeva näha. Ta ei uskunud, et õnn seisneb käesoleva hetke mugavuses vaid hoopis hetkes, kus ta saab öelda: "Ma olen elanud, ma olen näinud, kuid ennekõike - ma olen töötanud". Ja kui vähe ta oli töötanud. Helmut oli 78 aastane, kuid ta oli tööga alustanud 5-aastaselt. Ta oli kõigest külvanud 987 penikoormat vilja. Kõigest veeretanud 945 tonni eest kive. Kõigest kasvatanud üles 341 lehma, 768 siga ja ühe susliku. Ja selle aja, mis ta mõtles oma vähese töö viljadele, oleks võinud kulutada töötamisele. Ta kirus ennast ja lükkas kive edasi umbes 14 tundi. Nii vähesed tonnid kive oli kokku veeretatud selle aja jooksul. Helmut läks oma tallu ja tegi tule pliita alla. Ta keetis endale tiba naerisuppi ja haukas peale kääru leiba. Vaid nii palju, et hing sees püsiks. Rohkem oleks ju laristamine. Pärast söömist oli aeg lüüa lahti Piibel ja lugeda seda. Kui Helmut oli 3 tundi lugenud, tundis ta, et ta on väsinud. Ta läks voodisse ja proovis magama jääda. Kuid ta ei saanud, teda hakkas painama üks mõte. Ta teadis, et kui kord jõuab tema surmatund kätte, pole kedagi, kes ta töö üle võtaks. Helmutil oli olnud paar naist, aga kõik nad oli jalga lasknud. Neile ei istunud Helmuti pikad tööpäevad ja see, et ta naistele tähelepanu ei pööranud. Paar kuud nad pidasid vastu, kuid rohkem mitte. Helmutil oli naistest suva. Ta tahtis endale vaid järeletulijad. Sellise mõttega Helmut uinus. Öösel nägi Helmut hallukaid ja sonis: "Järeletulijaid, tulge mulle järele. Ma olen teie leivaisa. Rügagem koos, mu lapsed, ent ärgem lebasklegem."
Helmut ärkas luuapainajast ja taaskord oli ta kaigas kõva. Kõik oli paika loksunud. Helmut teadis, mida teha. Ta jooskis lauta. Lauda nurgas lebas virtsa sees emis Helmi. Helmut hiilis talle oma erutusest võbeleva kaikaga selja taha. Ta silitas Helmi perset ja erutus veel enam. Helmut laskus põlvili ja imes Helmi rõngassaba. Ühtäkki kostus eks ehmatav röögatus: Helmi oli üles ärganud ja lõi Helmutit sõraga näkku. Paraku nii õnnetult, et Helmuti alalõug lendas otsast ja otse virtsa sisse. Helmut röökis nagu vana põrguline ja jooksis välja. Oli arusaadav, et palju aega polnud jäänud. Helmut võttis kuurist kirve ja läks metsa puid langetama. Kolm päeva jätkus lõuatul Helmutil rammu puid lõhkuda. Siis ta jõud haihtus ja ta langes surnuna maha.

Helmuti surnud keha jäi pühasse hiide mädanema, kuid isegi nädal pärast Helmuti surma oli ta vaklasid täis näolt näha kerget naeratust. Ta oli surnund õnnelikuna. Ta lebas paralleelselt langetatud puudega - temast oli saanud enese ränga töö vili.

klahvivajutus

2011-09-27T23:21:00.000+03:00

ma vajutan klahvi kuid ei mõtle
ma lausun sõna kuid ei mõtle
ma mõtlen mõtet kuid ei mõtle
ergo ne sum

ma olen idu
värdjas
taun
haisev peldik
dementne ätt
ajupestud munk
läbinussitud nunn
ma olen huumus
ma olen väike sipelgas
ma olen surnud dinosaurus
ma olen ühiskonna häbiplekk
ma olen oma võimete piiril kõndiv akrobaat
ma olen Johannes Jensen

Kas keegi tabas just naelapea pihta?

2011-09-27T23:11:00.002+03:00

/--/igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta.(“Stepihunt”, 1927)

Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma!(“Stepihunt”, 1927)

Veel lambisem lugu aastast 2010

2011-09-27T17:05:00.002+03:00

Juhani avastus

Juhan oli just lõpetanud 9. klassi. Enda vanast klassist oli Juhanil kõrini, sest peamiseks ajaviiteks oli nädalavahetuseti enda pildituks joomine ja kooli ajal nullimõtteliste naljade võidupildumine. Juhan unistas intelligentsemast kaaskonnast ja astus sügisel ühe pealinna maineka gümnaasiumi ridadesse.

Jõudis kätte 1. september ja Juhan pani selle päeva puhul selga 9.klassi lõpetamiseks ostetud ülikonna. Oksemaitse tuli tal suhu, kui ta vana klassi peale mõtles. “Uus algus, uus elu!” sõnas ta sihikindlalt. Juhan viksis kingad ära ja asus tulema.

Esmamulje uuest klassist oli hea. “Ühe päevaga ei õpi kellegi hinge-elu tundma” tõdes Juhan ja sammus bussipeatuse poole. Juhan oli väga hooliv ja siiras poiss. Oma küülikule riivis ta iga päev porgandit ja oma 12-aastasele jalgpallurist vennale valmistas ta suurima heameelega värskeid ja tervislikke hõrgutisi. “Varsti kasvab sinust suur ja tugev jalgpallur,” lausus ta oma vaevalt meetripikkusle vennale. “Lootus sureb ju viimasena!” mõtles ta oma venna pead silitades.

Juhan oli uues klassis käinud kolm nädalat. “Hei, mis sa üksi norutad siin?” hõikas rõõmsalt Triinu pingil istuvale Juhanile.
“Ah, ei midagi,” vastas kurvameelselt Juhan.
“Kuule, jagatud mure on ikka jagatud mure. Räägi julgelt, hakkab kergem. Küll sa näed!” ütles Triinu rõõmsameelselt ja pani käe Juhani õlale.
Juhanile meeldis Triinu puudutus. Juhan valutas oma südant ikka vana asja pärast: vend polnud viimase aja jooksul karvavõrdki pikemaks kasvanud. Juhan ei teadnud, kas Triinule oma murest rääkida- äkki hakkab ta naerma ja peab Juhanit lollikeseks.
“Räägi, ära pelga! Ma olen hea kuulaja,” lausus usaldusväärselt Triinu. Juhani silmis jättis Triinu endast mõistva tüdruku mulje ja ta otsustas siiski muret Triinuga jagada.
Peale Juhani jutustust ütles Triinu, et tema vend oli kaks suve tagasi auto alla jäänud ja oma elunatukese teepervele jätnud.

“Ära ole kurb, et su vennast ei saa jalgpallurit. Mõtle parem sellele, et sul on vend, mis sest, et lühike!” lausus julgustavalt Triinu. See tegi Juhani tuju kohe hulga paremaks. “Mul on tore vend,” mõtles Juhan ja tänas Triinut mõtteselguse toomise eest. Koolikell helises ja kutsus neid keemia tundi.

Keemia ajal mõtles Juhan vaid vahetunnis toimunule. Ta oli armujoovastuses. Oli tunda, kuidas endorfiinipuhang ta keha üle võimust võttis. Süda oleks rinnust välja hüpanud, silme eest virvendas ja pea oli kuumust täis. “Triinu,” unistas himuralt Juhan.
Triinu oli kooli ilusaim tüdruk. Tal olid pikad blondid juuksed ja show-tantsuga jumalikuks vormitud keha. “Tissid on tal pringid ja parajad- mahuvad täpselt pihkudesse” mõtles vallatult Juhan. Vahetundide ajal tiirles Triinu ümber igas vanuseastmes poisse justkui kärbsed roiskuva lihatüki kohal. “Triinu on Kärbeste Jumal!” mõtles Juhan ja tundis ennast halvasti, sest tegelikult tõele aru andes oli tema ka üks tühipaljas kärbes. Arvatavasti nii tühine, et Triinu ei pannud ta tiibadeplaginatki tähele.

Järgmisel päeval matemaatika tunni ajal piidles Juhan vahetpidamata eespingis istuvat Triinut. Triinu pinginaabriks matemaatika tunnis oli Hendrik, kellega Triinu paistis üpris hästi läbi saavat. Juhan oleks tahtnud Hendrik olla. Juhan heitis pilgu Hendrikule. Ta libistas oma pilgu Hendriku varvastelt ta pealaeni. “Täitsa tavaline poiss,” mõtles Juhan.
Kuid midagi oli Hendriku välimuses teistmoodi. Juhan kissitas silmi ja uuris Hendrikut hoolikamalt. Kui õige täpselt vaadata, siis võis Hendriku nina all märgata pikki karve.
“Justkui vurrud lausa!” arutles Juhan. Kui nüüd järele mõtlema hakata, oli Juhan Hendriku puhul teisigi kummalisi asju täheldanud. Vahetundide ajal lasi Hendrik ennast tüdrukutel kõhu alt sügada ja lõi kõval häälel nurru. Kord pärast koolitunde nägi Juhan Hendrikut neljakäpukil tänaval lidumas, saba pükste vahelt valla päästetud. Siis arvas Juhan, et juu see mingi temp ole. Juhan vajus ammulisui tooli pealt laua alla. Nüüd oli kõik paika loksunud: “Meie klassis käib kass. Kristlikus maailmas on üks kass end inimeste sekka sisse seadnud! Ei see nüüd küll ei kõlba!” Juhan tõusis püsti ja sammus klassist minema. “Targemtaki teha, kui vanamuti kobinat kuulata!” Triinu oli mõtetest pühitud.

Kodus pidas Juhan plaani, mida edasi teha. “Kas kutsuda kõrgemad võimuorganid ja lasta neil asja uurida? Ei,” mõtles ta,”kass haistaks, et tal oldaks jälil ja laseks jalga. Mis kasu sellest oleks? Ta põgeneks teise linna ja imbuks taas inimeste sekka. Ma pean asja ise käsile võtma!” lõpetas Juhan oma mõttekäigu.

Veel sama päeva õhtupoolikul läks Juhan Koplisse. Ta sõitis trammiga Telliskivi peatusesse ja sammus kohalikule mustale turule, kust ta ostis vene päritolu püstoli, 1000 padrunit ja summuti. Suvel Pirita rannas jäätisemüügiga teenitud raha järgmiseks omanikuks sai ühe silmaga Vladimir.

Järgmisel päeval põrnitses Juhan terve koolipäeva Hendrikut. “Pole mingit kahtlust, et ta on kass. Ma pean täitma Taeva käsku! Mida varem, seda parem!”
Pärast tunde jälitas Juhan kassi tema elupaigani. Elas kurivaim vastvalminud Rotermanni korterelamus. “Kindlasti teenis korteriraha patustamise ja Jumalatõotamisega!” järeldas Juhan. Kass sõitis liftiga kolmandale korrusele ja läks oma korterisse. Minuti pärast oli ukse taga kella laskmas Juhan. “Oi, tere klassivend! Mis sind siia toob?” küsis rõõmsalt kass. “Jumala käsk!” vastas täie tõsidusega Juhan ja tühjendas padrunisalve kassi patusesse kerre. Kaheksast august kassi kerel voolas sulinal rohelist löga. Juhan sulges korteriukse ja lahkus. “Jumalik veretöö on korda läinud!” lausus Juhan ja suudles kaelas rippuvat krutsifiksi.

Ühte ma ütlen teile...

2011-09-24T14:51:00.000+03:00

Ma ütlen teile seda, et ärge kunagi minge öötööle!!!! Ja ühte teist asja ka: ärge kunagi minge öötööle! Ja kolmandat ja neljandat ka. Tegelt te võite minna, aga kui te tahate, et te aju järgmine päev töötaks, siis ärge minge. Ma sain mingi poole seitsmest magama ja magasin 6 tundi ja ma pole väsinud. Ma pole väsinud, aga ma olen täiesti läbi omadega. Nagu üks tuim juurvili, surnud laip, zombie. Öö on mõeldud magamiseks ja see öösel töötamine lööb hormoonsüsteemi ja bioloogilise kella nii sassi. Ja nüüd ma tean, mida teha. Õppida, õppida ja õppida nagu kommar Lenin ütles, sest ma ei taha lõpetada kuskil kohas baarmanina. Tra küll, mu aju lihtsalt ei tööta hetkel. Nii tuim. Ma vingun nagu mingi 5 lapsega kööki aheldatud naine, aga ma ei saa küll aru, miks õpetajad vinguvad. Megahea töö võrreldes öötöötajatega.

unistades pseudoreaalsusest

2011-09-22T20:32:00.002+03:00

Me oleme varjud. Me oleme kõigest enese nopitud viljad pseudo-reaalsuse põllult. Vaid üksikud meist eksisteerivad muu vormina kui aine. Peenike piir on materiaalse- ja väljamaailma vahel.

ma olen väli
mul puudub materiaalne keha
levin valguskiirusel Andromeeda udukogus
püüdes kinni Sigmund Freudi
ja pannes lõuga Hitlerile

nopime mind üheskoos
ainuke vahe on selles
et mind ei saa noppida
vaid ajukeppida

EGO ja ID

2011-09-22T18:19:00.000+03:00

ma söön nussat
ma olen paljas
ma panen nussa saia peale
ma olen paljas
ma sõin nussat
ma olen vaba
nussa on mu ID
ja paljas mu EGO
EGO ja ID

minu vabadusaste on 1
ma ei tea kas see on halb või
veel halvem
aga noh
vaatab mis saab
kas saab üldse saada
kui vabadusaste on 1?????

Pekske mind kooma

2011-09-21T22:04:00.001+03:00

Mul oleks reaalselt sellest vennast nii pohh, kes tuleks praegu mu voodi juurde ja taoks mulle rusikate või jalgade või vasaratega piki vahtimist ja ma lõpetaks koomas. Nii mõnus oleks ajule puhkust anda, sest viimasel ajal huugab see täisvõimsusel. Aa pold mingi 10h järjest söönd kah, kõht nii tühi ja sai 3 sekiga täis kanasalatist. Suht hea toit. Tänks emme! Mainin siis seda ka, et tulen mina rahumeeli kell pool kümme koju, kui ema muga lampi paukuma hakkab ja küsib, kas ma olen joonud?!!! KESET PÄISET KOLMAPÄEVA PÄEVA???!!! On vaja siis kell kümme võtta pesurestilt pestud riided ja need kappi panna. Poeg on olnud nälgas ja vantsinud 10 kilose trenni- ja koolikotiga pool linna läbi, et elu paremaks ja naljakamaks läheks. Aga ei, väline kord on palju tähtsam kui sisemine hingerahu. Mu keha on väsinud, aga vaim on ergas. Ja rõõmu on ka, aga veits kurva, sest kardan, et elu muutub varsti veits või palju. Mingi kahtluseuss on sees ja sellest sirgub kõhkluseliblikas vist. Ja ma olen sitaks väsinud ja aitab kah.

ah!

ärge pange mind tähele

ma olen joobes

varsti koomas

muld mu keha katmas

tundetu, emotsioonitu muld

nii on palju lihtsam

mitte tunda

mitte mõelda

olla pelgalt tööriist

Jumala kätes

põlev pendel

2011-09-20T22:27:00.003+03:00

ma olen põlev pendel

kõigun ühest otsast teise

eal rahu leia ma

mõjun üpris tasakaalutuna

kunagi ma põlen ära

ei sest tehta palju kära

kas tunnete kõrbehaisu???

enam ei kahtle keegi

et põlen ma

Aasta vanune lamp lugu, mille ma nüüd avaldan

2011-09-20T22:16:00.003+03:00

Taksosõit

Andres ja Sandor olid just lõpetanud pubis söömise ja hakkasid kodu poole sammuma, kui hakkas ootamatult sadama. Mõlemad poisid elasid üpris kaugel pubist, seega otsustasid nad kahe peale takso tellida. Samuti ei tahtnud nad oma riideid vihmal märjaks teha. Loetud minutite pärast ootas neid Pärnu maanteel hall Opel. Nad istusid sisse. Momendil, mil nende taguotsad istmeid puudutasid, käivitas taksojuht halastamtult taksomeetri.
“Kuhu?” küsis ta lühidalt.
“Moosekandi 13,” vastas sama kärmelt Sandor.
Kuid auto ei näinud vedu võtvat. Selgus, et päevinäinud Opelil oli sidur üles ütlenud. Taksomeeter käis edasi. Poisid pakkusid välja, et nad lükkavad takso koju. Taksojuht oli meelsasti nõus. Poisid olid taksot lükanud Tõnismäeni. Seal sai neil ramm otsa.
“Kuule, ma tean üht elukutselist taksopuksiiri,” ütles ihuni läbivettinud Andres.
“No mida sa siis ootad? Helista talle ja kutsu ta siia. Mina küll enam ei jõua lükata!” vastas läbimärg Sandor.

Natukese aja pärast saabus takso juurde taksopuksiir. “Kuule, ma arvasin, et see taksopuksiir on ikka puksiirauto või midagi taolist,” ütles hämmeldunult Sandor. Nende ees seisis väike prillidega poiss, keel hammaste vahelt lipendamas. “Tere! Mina olen Meeliz, teie tänaõhtune taksopuksiir. Kas see on abi vajav masin?” viipas Meeliz hallile Opelile
“Seesama jah! Kust me lükkama või tõmbama peame?” küsis Andres.
“Ei, teie istuge autosse. Ma saan üksi paremini hakkama!”

Poisid istusid autosse. Seepeale koukis Meeliz oma jope sisetaskust välja pruunist nahast rakmed ja ohjeldas enda suudpidi auto ette. Ta lasi läbi rakmete ja oma igemete paar neeti, et rakmed suus hüppama ei hakkaks. Sõit võis alata. Auto sööstis paigalt kummivilinal. Oli tunda, et autot vedas mingisugune ürgne jõud. Meeliz kappas nagu segane.
“Kuule! Ta läheb mingit muud teed pidi vist?” küsis Andres Sandorilt. Ta pistis oma pea aknast välja ja karjus: “Meeliz! Kuuled mind? Aadress on Moosekandi 13!” Meeliz keeras selle peale vaid pea ja ulgus hullumeelselt. Seejärel tõstis ta tempot. Juba olid nad Tallinna piiridest väljunud. Autos istujaid valdas nüüd meeltesegadus. Oli ilmne, et Meeliz polnud täie mõistuse juures. Andresele meenus ta vanaonu, kes oli kunagi asjalik pankur, aga nüüd vanaduspõlves oli ta täiesti seniilseks jäänud ja lakkus oma korteri põrandat päevad otsa. “Ehk on ta purjus?” pakkus taksojuht Miša.
“Akki on ta rakmeid hoopis hallutsinatsioonsete kemikaalidega töödeldud?” pakkus Sandor oma variandi välja. Tegelikult ei teadnud Meeliz isegi, mis tal arus on.

Pärnus valdas reisijaid juba paanika- kes teab, mis jubedusi see põrguline nendega plaanib? Kõik kolm reisijat hakkasid nutma ja Jumala abi paluma. Nüüd olid nad juba Läti piiril. Taksojuht Mišale meenus, et tal on pagasnikus üks köis. “Võib-olla valu toob ta mõistuse juurde tagasi?” lootis Miša. Sandor otsis köie üles ja ulatas selle Mišale. Üks köiehoop tabas Meelizt teise järel, kuid hoobid ei paistnud Meelizt peatavat- ta ulgus nagu viimane metselukas ja hakkas veel kiiremini kappama. Peale viit minutit piitsutamist Miša väsis ja lõpetas oma tegevuse. Autos istujaid oli tabanud jõuetus. Kõik nad mõtlesid, et vahet pole, mis tuleb. Peaasi, et see jant kord lõppeks. Peatselt oli Opel Riias. Meelize peas polnud ühtegi mõtet, kuniks ta vaatevälja ilmus üks kena Riia koolimaja. Meeliz seisatas hetkeks ja imetles kaunist hoonet…

Kui laskuda nüüd Meelize minevikku, siis võib välja tuua fakti, et Meeliz oli väga laisk ja eiriti laisk oli ta füüsikas. Nimelt oli tal ununenud Newtoni I seadus, mis oleks tal sel hetkel marjaks ära kulunud.

Opel liikus sama kiirusega edasi. Meeliz ei jõudnud koolimajja süveneda, kui auto talle tagant sisse sõitis. Meeliz lohises mõned meetrid esistange all, kuni rattad tast üle veeresid ja ta piinad lõpetasid. Asfaldile jäi palju verist jama koos kondipuruga. Veel mitu päeva vedelesid Meelize laiba jäänused, millest oli loendamatu hulk autosid ja trollibusse üle sõitnud, ühel Riia tegusamail tänaval. Kõrvetav päike tegi oma töö ja kuivatas selle sodi ära ja tuuled kandsid Meelizest alles jäänud puru suure ilma peale laiali. Andresele, Sandorile ja Mišale oli õnn naeratanud ja juba järgmisel päeval sõitsid nad bussiga koju.

See oli lugu Meelizest. Veel tänaseni seisab taksopuksiiride ühingu peamaja ees mälestustahvel, millel seisab: “In Memoriam Meeliz! Kes sa otsustasid võtta kokku julguse ja teha midagi ennekuulmatut.” Meelize elu võis Riias lõppeda, kuid kallis lugeja: sinu mälestustes elab Meeliz igavesti.

Valu

2011-09-19T19:55:00.000+03:00

Mul on alaseljas valu, sest kui oda visata, siis läheb see valusaks. Ja samuti sain ma 25 kilose kuvaldaga piki selga Edgar Savisaarelt.

meeme unistus

2011-09-18T19:51:00.000+03:00

õppida on sürr

sest midagi ei saa aru

ma olen kerge ja kiire

justkui udusulg

mäu mäu

sss mnjghkglgf

papaaaa!

emmeee!

aaaaaa

ooooooooaaeeii!

aiaaa!mmmmm

upsii

bäääää

BAAAAL!

litsuda nii et homnepäev ei paistaks

2011-09-15T22:00:00.001+03:00

tunnis magada
kodus aeleda
trennis istuda
sööklas mugida
ja nii kaua
kuni üks hetk
on maas veeremas üks suur tundetu pall

kaalukausi tasakaalu otsides
unustada võib et loodud on
see tasakaalutuks

segadusse satub tasakaalu otsides
las kukkuda
ärge kartke: see ei löö teid oimetuks

süda lööb ja otsib tõde
silmad peas pöörlevad
olge mureta: ma pole pede
mu sitt on vedel

aa lol, ma saan vist rikkaks
nimelt pole keegi leiutanud sellist jubinat, mida pista trussarite ja perse vahele ja mis võtaks peeretamisel hääle ja haisu ära, ehk siis saaks peeretada rahvarikastes kohtades häbitundeda, moodse nimega kutsuks seadeldist peerufiltriks

aju teemal jätkates

2011-09-12T22:03:00.000+03:00

Viimasel ajal olen mõtelnud, et mis juhtuks kui ma saaks päise päeva ajal umbes sellise pirakaga vastu vahtimist. Selle vasempoolsega.

Mingi pool pead lendaks otsast ja inimesed hakkaks karjuma ja keegi ei tuleks mu laipa elustama. Mingi 10 mintsi pärast oleks ma kuskil laibakotis juba haisemas. Ja siis tuleks mingi ühe silmaga Vlad ja pühiks mu roosad ajutükid kühvli peale ja siis maetaks mind maha.

Ma ei usu väga, et ma oma roosasid ajutükke väga häbeneks. Oleneb, mis värvi need oleks. Kui need oleks mingi pruuni värvi siis oleks veits kahtlane aga roosa oleks päris norm ju.

aju

2011-09-12T20:42:00.000+03:00

me eile nägin kuidas aju lendas
kolju seest auto peale
mõelda vaid
autot katab nüüdsest ajuvaip

JFK-l lasti ajud välja
ta oli radikaal
nüüd on ta ajud pagassi peal
ameerika pole maa, kus mõistetkase nalja

minu ajud toimivad siiamaani
vist?!!!
igatahes pole mu ajusurma pühjukseks terror
aia bljää
mul aju ERROR

lide sõpp

Jäätis

2011-09-07T22:09:00.000+03:00

Mulle maitseb vanillijäätis, aga tegelt tahaks maiustada ka šokolaadi omaga. Kas keegi on öelnud, et ei tohi? Vist mitte, kui kurat võtku just jälle see riik oma nina siia ei segaks! Jälle see riik, aina riik, riik ja riik. Kuigi mis siin salata, ma olen ise ka väikestviisi riik. Väike riigi hammasratas.

Aju

2011-09-07T22:04:00.000+03:00

Mu aju hakkab enamsti peale 22.00 tööle. Ma pole inimene, pigem mingi nahkhiir. Aga äkki siis peaks nagu lendama ka. Ma ei oska, kurat, aga öeldi ju, et kui iseendasse uskuda siis nagu tuleks välja. Mida putsi, mul pole tiibu. Kui ma üritaks lennata, siis ma kukuks alla ju. Seda nad tahavadki, nad tahavad mu surma. Nad tahavad et ma arvaksin, et ma olen nahkhiir. Nad tahavad, et ma elaks võimalikult kõrgel. Tutkit!! Ma hakkan hoopis mutiks ja hakkan teie jalgealust õõnestama. Nii et ühel ilusal päeval, kui te seda kõige vähem ootate, variseb maa te alt ja te kukute põrgu ja viimaseks pildiks, mida te näete on mu mullased hambad.

heita peeru ahelad

2011-09-07T21:53:00.000+03:00

mind piinab süles rüperaal
mu kurk on kuiv
aju nälgas

näha feisbuuki
tisse
twitte

homme saan enekalt
garderoobi trepi peal
makku odavalt litte

ma olen eos
mu isa on seen
mu ema õhk
siin puudub seos

lennuk kukkus alla
peer läks üles
tasakaal

hais haiseb
armastus armastab
dire kirjutab käsasid

õps õiendab
varsti oleme nkn surnud
jää vait

koit, kuninglik loit....
ma ei viitsi laulda
laua peal ootab toit

tammsaare teos
oli puhas
nüüd vaglane
see mirja plaanid luhtas

mida ma just tegin?

Nõrga

2011-09-06T12:08:00.000+03:00

Just tulin köögist ja oma nõrkuse ilmestamiseks toon sellise näite: käel oli valus ja raske tõmmata lusikate, nugade ja kahvlite sahtlit lahti. Norm, essa tuutoritund on täna kell 12.45 rahvusraamatukogus, teemaks geomeetriline jada. Eos.

See kriipiv tunne, kui sa oled jäänud vaid paar minutit hiljaks...

2011-09-01T21:46:00.000+03:00

Jah, arvan, et iga inimene on seda tunnet kogenud. Miks just sina pidid olema see, kellel tuleb häda paar minutit hiljem? Miks hõivati peldik just enne sind ja jäeti sinna haistetavaid mälestusi. Kui sa oleks tundunud häda 3 minutit varem, siis sa poleks pidanud endalt küsima seda küsimust "Miks ma ei tundnud seda häda 3 minutit varem?"

Kurva

2011-09-01T21:22:00.000+03:00

Kurva on see, kui ma vaatan peeglisse ja näen seal üht haledat Konradi, kes pole ennast terve suvi läbi senimeetri võrra liigutanud. Hale vanaätt! Uue kooliaasta lubadus on see, et ma proovin end sellisesse vormi viia, kus mul oleks võimalik vähemalt üle oma kõhuvoldi enese peenist silmata.

Kurva on ka see, et ma pole ühtegi luuletust kirjutanud suve jooksul

seega-

Luuletus

luule viib su mõtted kuule
vahest kaugemalegi
püksis mudin ma enda kuule
eile dire mu ässi nägi

kui on tartus kurva
siis kuskil kohas ka rõõmu
nibusi eile kristiine linnaosas
välgutas murjam
Mirjam!
Tal on saladus
tal on püksis
munandid

täna käekõrval tammus juntsu
kool ei jagand elgelt nutsu
juhan lasi eile puuksu
aser tegi süüa
ei luband mul pihku lüüa

mingi suht ea 4,534 minuti kohta vms

Prohveti tagasitulek

2011-08-05T16:19:00.000+03:00

Tere taas, lugejad. Kuuldused minu surmast olid liialdatud, peaaegu. Kuuldused minu ajusurmast olid kahjuks täppi pandud. Paraku ole see ikka selle näruse suve töö, mis degradeerib mu ajud, mis enne olid võimelised logaritmima kera intertsmomendi jõumomendi väärtust ja mis nüüd on võimelised mõtlema vaid selle peale, kas peab sööma või veetseesse minema. On aeg taaskasutusse võtta mu aju keerdkäigud.

Eile pärastlõunal mängisin mina, ttetu lojard, kes pole 3 kuud 1 grammist hantlitki tõstnud, GTA San Andreas't kui mu sõber Roland otsustas mulle järgi tulla, sest ta pold mind jaanipäevast saati näinud. Oh my fucking lord, mis monster auto Rolandil on. Aige Jeep. Aga võtab 17 liitrit sajale. Teeb vaese Rolandi vaesemaks.

Jututeema kaldus ka hiljutise Norra tragaöödia peale, kus siis ühel mehel juhtus siuke asi, et talle ei meeldinud tavalised augud inimkehal ja ta otsustas neid juurde teha umbes 80le inimesele, et saaks lõbusam. Noh siis tuligi see TOP5 ultimate world mindfuck teema: "Mis pärast surma saab?". Tubli Reaalkooli õpilane nagu ma olen, esitasin ma kohe oma realistliku hüpteesi, mille ma hiljem ümber lükkasin, kasutades oma teadmisi, mis mahuvad umbes 1,34 kuupsentimeetrisse.

Hüpotees: Pärast surma juhtub midagi.
Väide: Pärast surma liigub hing järgmisse organismi
Tõestus: Nagu on olemas energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus, massi jäävuse seadus jne, peaks olema ka hinge jäävuse seadus. Ei tahaks uskuda, et pärast elu on hüpoteetiliste silme ees vaid üks suur must pilt aegade lõpuni, peas ükski mõte ei liigu, kõrvus kohisemas põhjatu vaikus. Aga suure tõenäosusega see on nii.
1) Kus maalt läheb piir, selle üle, kellel on hing ja kellel pole? Näiteks võilillel ei ole arvatavasti, sest ta on nii loll. Aga kärbsel? Ta on ka loll, aga vähem lollim kui lill. Kuidagi peaks see süsteem otsuse langetama, mis tasemel organismile hing anda, aga see teeks selle süsteemi keerulisemaks.
2) Või siis inimene ja ahv - oletame, et ahvil pole teadvust, järelikult pole tal ka hinge. Kui nüüd minna umbes 100 miljonit aastat evolutsioonilsel ajaskaalal tagasi, siis sel ajal inimest pole olemas. Ta tekib pikkamööda, geen, geeni haaval. Kas hing saaks tekkida jupp-jupi haaval?
3) Organismide arv Maal on kasvanud eksponentsiaalselt, seega koguaeg peaks tehtama uusi hingi hingevabrikus juurde. Samas, Maad on tabanud ka katastroofid: üldisemas mõttes meteoriidi kokkupõrked, inimeste tasandil näljahädad. Ka see tekitab uue probleemi: kuhu need hinged panna, mida tarvis ei lähe? Jälle läks süsteem veidi keerulisemaks.

Järeldus: Olen seisukohal, et hingede olemasolu, mis säilivad pärast organismi surma, pole võimalik, kuna kogu see hingede genereerimise ja transportimise teema oleks üpris keeruline. Arvatavasti ei juhtu pärast surma midagi. Suure tõenõsusega on kõrgemate organismide hingede-teadvuste olemasolu seletatav pigem biloogilise-keemilise-füüsikalise kaose läbi, mis pärast surma hävib.

Aga täna ma ei viitsi rohkem kirjutada.
Adjöö, kaasmusketärid!!!

ideaalne

2011-08-03T02:37:00.002+03:00

mu meel on vaba
keel terav
peenis kõva
silm avar

Läänemaailma verstapostid mediaaninimese kohta

2011-06-15T20:47:00.000+03:00

Sünni!
tehtud.
Ole laps!
tehtud.
Mine kooli!
tehtud
Mine trenni või huviringi või mõlemasse, pigem ikka mõlemasse!
tehtud.
Lõpeta põhikool. Proovi ikka kiituskirjaga, tegelt on see käsk - lõpeta kiituskirjaga.
Mine gümnaasiumi!
tehtud.
Kaota süütus!
tehtud.
Tee juhiload ära!
tehtud.
Lõpeta gümnaasium!
tehtud.
Mine ülikooli!
tehtud.
Lõpeta ülikool!
tehtud.
(Mine sõjaväkke!) - kehtib vaid peenistega olevustel
(tehtud.)
Leia endale töö!
tehtud.
Leia endale naine!
tehtud.
Tee endale laps(ed)!
tehtud.
Käi 7 korda pukamas Hispaanias/Türgis/Egiptusel!
tehtud.
Sure!
tehtud.

Kas ma elasin normilt?

JAAAAAAAAAAAAA!

UUESTI!

Sünni!

tehtud.

Ole laps!

tehtud.

Mine kooli!

tehtud

Mine trenni või huviringi või mõlemasse, pigem ikka mõlemasse!

tehtud.

.........................

Luuletus teiselt mehelt

2011-05-25T22:19:00.000+03:00

"Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?
Kumb oleks õigem, — kas mõttetult leegitseda
või leegitult mõtiskleda."

Alliksaar

Väärastunud türapea

2011-05-21T23:44:00.002+03:00

Juhan Jakobson, Ilmari poeg on munn.

ädine luulejupp

2011-04-28T22:20:00.000+03:00

eks ole ikka nii
et kord on meri
külmem
kord soojem

külm hoovus võib
rabada ka keset
kõige soojemat vett

arvata on
te ei usu mind
kui ütlen
et minu meri
on alati soe
ja ka kalad
kõdistavad naljakalt
kõhu alt

(miisule)

Miiho

2011-04-17T19:46:00.000+03:00

Fakk, ma panin endale 8 tundi tagasi plaksumaisi nõu pähe ja ikka veel on juuksed soolased.

minu kuki :)

härra Kärbes

2011-04-11T16:20:00.000+03:00

Eilne päev väärib kindlasti mainimist, sest südamedaami õlale lendas esimest korda sel kevadel härra Kärbes. Mainitud. Laigitud, kui oleks see facebook, mitte blogspot. Härra Kärbes sai väga rõõmsaks, sest mina julgustasin teda veel enam lendlema, samuti ka minu südamedaam. Ja siis ta lendas mu südamedaamilt vanalinna teisi inimesi tervitama.

tühjad vahed,
mille nimel elame

väiksed pennid,
mida teenime

andke raha, litad

palehiiiiiiiiiiigis
nuuuuutame

vahva vuhvel

eile nuttis siin

vahva vuhvel

täna naerab seal

vuhve vahvel

eile naeris seal

vuhve vahvel

täna nutab siin

silmamuna veereb põrnada peal

huvitav küll-

-kas ta näeb ka vaiba alla

või ainult vaiba äärt

või võib-olla võid

millega silm ise koos on

on-a vä?

(vabandust selle seosusetu juttu pärast ja kirjavea pärast, mille ma tegin 8 sõna tagasi)

(teil on luba aktiviseerida see post ja vajutada "delete" või "backspace")

kusjuures lahe on selliseid poste kirjutada, kui juttu ei tohi kustutada

Ma teen selle postituse

2011-03-29T22:26:00.000+03:00

Sest mida vähem sa kirjutad, seda vähem sa hakkadki kirjutama ja mida rohkem sa kirjutad, seda enam sa hakkad kirjutama. Ma kogun kõik head mõtted pragu kokku oma haledasse Eesti keele vihikusse, sest me peame essee kirjutama ja erinevalt tavalistest kirjanditest, kuhu võiks oma junni hõõruda laiali, tahan mina sinna oma hinge panna vms. Ehk sellest tuleb väga halb kirjatükk :P aga vähemalt sellest peegeldub midagi, vähemalt ma loodan, et see on nii, sest kui pole, siis on mu püüdlus asjatu ja miks ma üldse siis elan????

Rannap on lahe sell

2011-03-29T21:43:00.000+03:00

kuulake teda, jüngrid

Ma ei tea. Peaks midagi siia vist kirjutama, aga mu pea ei lõika midagi enam. Olen vana loll ätt, kes tunneb rõõmu sellest, et kapis on ootamas üks leivajunn ja pea kohal on katus.

Mõtisklus inspireerituna üheksast

2011-03-29T21:31:00.002+03:00

Kui lasta kuritde seltsis kõhutuult, kas tunda häbi või uhkust?

Anna andeks

2011-03-27T22:10:00.000+03:00

Anna andeks blogi, et ma sulle kirvega olen pähe löönud. (kas te olete kunagi mõelnud, mis tunne on saada jääkülma kirvega pähe, ma arvan, et see oleks vägagi karastav kogemus). Mul läheb lihtsalt nii hästi praegu, et pole mõtet oma murdunud südame luulet siia postitada, sest see lihtsalt puudub. Reedel sain load kätte. Tere. Tegelt kukkusin vahepeal läbi, aga sain armu eksaminaatorilt. Aamen!!!

kui on meri
hülgehall
ja peni uriseb
nurgas

siis tea, et täpselt
maakera vastandpunktis
on meri sinine ja
peni liputab saba
nurgas

Homme on ARK-i eksam

2011-03-21T23:07:00.000+02:00

Täiesti haige, ma ei oska lihtsalt ühte küsimust. Palun aidake, ma vist puudusin autokoolist, kui me seda õppisime.

Vahetult enne sõitmahakkamist ärritusite väga. Mis on õige?

	Ärritunult sõitmahakkamine on ohtlik.
	Maandan oma viha liikluses.

Jõgi endast enesest

2011-03-20T21:26:00.000+02:00

reedene raju oli eriti rabe
mehu voolas libedalt nii klaasi
kui ka endast enesest

oi jummel!!!
mind tabas 4 rusikat
oh ei
nii ull
4 tarka poissi olid tegeld taunimatest
taunimad
kas minna menti või taluda kõik need hoobid?

Kohtumine vaenlasega

2011-03-15T22:22:00.000+02:00

Mäletan veel selgelt seda päeva. Istusin veetsees, tõestasin Pythagorase teoreemi (sellel ajal polnud ta veel sündinud tegelikult) ja tegin selle tööpoisi ära, ise olin hästi rõõmus. Olin valmis oma teoreemi sõbrale Pythagorosele üle andma 1,34 sajandi pärast, kui eikusagilt ilmus välja mu põline vihavaenane Fitaagoras, kes varastas mu uurimuse ära. Me andsime talle nuuti ja võtsime töö ära, aga töö sai veriseks ja ma ei saanud seda avaldada paraku ja sellepärast ei saanud üks maamees oma täisnurkse kolmnurga kujulist maajuppi ära mõõta ja ta hakkas nutma ja viskas munaga kana, millest sündis Fitagooras uuesti ja ta varastas uuesti töö ära ja seekord ta sai selle endale ja järgmisene tuli Jumal ja ütles: "sa oled inimen3, sa ei tohi munast sündida" ja keris aega tagasi ja tegelt lõppes see lugu ikkagi sellega et maamees viskas kana munaga.

Sõpradega kohtumine ehk vahva õhtu trennis

2011-03-14T22:33:00.000+02:00

Otsustasin täna taas trenni väisata. Olin just teinud oma 2. küki, kui silmasin oma kauaaegset sõpra Jahme Mosleemi tuharalihaseid treenimas. Jutustasime paar minutit ja rääkisme naistest, rahast ja logaritmidest nagu tavalised mehed ikka. Sain ka teada, et Jahme oli misjonitööd Vatikanis käinud tegemas. Huvitava seigana mainis ta, et paganlikes pühakodades vedeles altarite taga tohututes virnades eemaldatud (arvatavasti skalpell nr. 34-ga) munandeid. Andsime üksteisel suud ja jätsime hüvasti.
Järgmise harjutusena võtsin ette randmevibutused. Paraku kestis harjutus väga vähe, kuna silmanurgast oli märgata mu lapsepõlvesõpra Phifî Amoritius't, kellega me veetsime päevi heina vahel kula mängides.
Ja sõprade kohtamisel ei paistnudki lõppu tulevat: mu ette ilmus eikusagilt Diamino Salpeeter, kes väitis et tema on tohututes kogustes butanaali sünteesinud, mida ta nüüd kavatseb Tatari tänava homozaunas müüma hakata. Soovin sulle siinkohal taas edu!
Tualetis seisin silmitisi oma kodutalu sulase Sileêtsô Tremendo Fellatio'ga, kes kurtis pompoosselt oma armuvalu, mille oli põhjustanud meie talu ustav emis Helmi. Samuti mainis ta, et ta õpib Firenze ülikoolis kehakultuuri ja tema meelisaineks olevat silmamunade raseerimine. Ma lasin tal oma silmamunad, millele ma polnud pea mitu nädalat tähelepanu pööranud, puhtaks raseerida. Kui aus olla, siis enne ma olin kahelnud, kas mu visoon polnud mitte neist karvauberikest häirutd. Nüüd sai mu pilk täiesti selgeks.Minu visoon parenes, leebelt öeldes, 3,14 korda. Andsime mõnusad patsutused vastu üksteise kannikaid ja jätsime jumalaga.
Vahepeal tuli riidekapist välja Milaano ülikooli logaritmide fakulteedi emeriitprofessor Rünno Tapp, kes arvutas lükati abil oma tagumikukarvade elektritakistust temperatuuril 273 K.
Kui aus olla, siis trenni ma väga palju ei jõudnudki teha. Pole midagi! Pärast trenni sattusin mina ja kõik mu sõbrad koos duširuumi, kus me jagasime lahkelt üksteisele oma toitvat valku lihaste tarbeks ja dušigeeli, et selg saaks ilusti puhtaks.

Emeriitprofessor Rünno Tapp pärast kurnavat trenni

Meister ja vodkariita

2011-03-12T09:34:00.000+02:00

miks see tuletis on funktsiooni?
miks see saladus on riigi?
miks see elu on õppe?

Sürreaalne reaalsus

2011-03-06T19:46:00.000+02:00

Ta oli just ärganud. Mõistus oli veel unenäo lainetel. See oli täpselt see tunne pärast ärkamist, kus ei aduta enda eksistentsi aegruumilist asukohta. Ta ei mäletanud, kus ta oli unne suikunud: oli see kodus, kallima juures, vanaema juures maal või hoopis oli ta une pealt infarkti saanud ja ära surnud ja nüüd juba taevariigis. Või põrgus...

Maas vedeles mingi paberileht. Kiire pilk lehele selgitas välja, et see oli matemaatika kontrolltöö aritmeetilise jada peale. Üleval paremal nurgas oli punasega tehtud väikene viis miinusega ja selle all mingi nimi - Sander Alvin Kelder. Minevik loksus paika ja Sander Alvin võis oma tavapäraste toimingutega jätkata.

tänane tunne on kahtlaselt olemas
nagu külm võileib saapa sees
miks ma loll olen
ja teised targad???
miks ma ei ole
ja teised on???
aidake...

Miks aknast välja vaadates lumi nii valge tundub?

2011-03-06T12:27:00.002+02:00

Aeee

heia

omg

Kirjutage litad, ma pole 3 päeva essugi lugenud.

Rott

2011-03-02T18:19:00.000+02:00

Tänane päev on eriti rott olnud:

pani kooli tulles haledalt käna ja selle tagajärjel tekkis mu pükstesse perse peale umbes poole meetrine rebend, kust võis mu tagumenti parema tahtmise korral näha, siiski läksin kooli
koolis jäi täna venku tund ära ja mina kui hästi usin poiss tegin arvutis uurimistöö resümee ära, paraku lahkusin ma klassist seda salvestamata
päeva lõpus avastasin, et olin oma võtmed ära kaotanud

Nii sitt päev ei tähenda kahtlemata sitta tuju :):):):):):):)

need asjad on ju....

2011-03-01T21:03:00.002+02:00

see vahukoor on ju naturaalne
see jada on ju konstant
see stiil on ju klassika
see soeng on ju pott
see peenis on ju mikro
see fränks on ju pede
see alvin on ju mari tatt

party happens, love goes on

2011-02-27T15:13:00.003+02:00

Huhuhuu...
Kust alustada? Algusest täna päris ei viitsi. räägiks siis eilsest õhtupoolikust tsipake.
Mis siin ikka pikalt heietada. Hea oli. No ikka sitax mõnus õhtupoolik. We were good boys. Ja lihtsalt teadmiseks teile: aadama ülikonnas baarman olla on sama hea, kui see juhtus seitsme maa ja mere taga.
Kahju, et peokorraldajatel 150 eurot pihta pandi. Leiaks selle tõpra üles, küsiks raha tagasi vms. vot nii kõva vend olengi.
Aa see on ülihea teema pralledel, et kui näed mingi lapsepõlvesõpra keda pole mingi 10 aastat näinud. No teate küll - need kellega uulitsal kivisõda tehti. Vot eile ma nägin üht sellist pm. Omg nalajakas...

...või mitte?

juhaniga tsivliseeritult kooki degusteerimas

IGATAHEEEEES

See on nii ma ei teagi lamp&alenaljakas&imelik, et mul on lihtsalt nii hull split personality. Üks poolus on selline mõtlik Sander ja teine on lihtsalt banaalne maradöör Alvin. Pakkuge ära, milline pool eile aktiviseerus?

Jah.....

Aga nii palju kotib --------------------------------------------------------------------

Nüüd tahaks olla natuke aega mõtlikpoiss Alvin

tule mu juurde juba

koos veereme

asfaldi peal

loodame et see asfalt on pehme

ja seal ei ole

aidsist süstalt

see on kõik

mis ma...

...palun andke tagasi mu crack!!!

pange ajama, litad

2011-02-25T23:09:00.002+02:00

lakkund olen ma taas
liig palju kera
vahet ei tee on kõik
kole ja tõsi
või kaunis ja vale
või valesti kole
või tõsiselt kaunis...

kole õrn puude
vastu piima
rasvatut
suus vookleb näts
mis suhkruta
ja maitseta
toit pole enam toit
ma tahan süüa aga.....

oh ei!
ma olen ju kannibal
see pole ju õige!!!
aga ma polegi tavaline
vaid eriline
nagu mu emme
ütleb...

pöördumine

2011-02-24T20:32:00.000+02:00

su sõnad on valesti õiged
pole viga
ma ei taotlegi õigsust
vaid seda mis tuleb südamest
tõde!
tõde ja õigus -
on need ekvipotentsed?
ütle Tammsaare!
aa
sa oled ju surnud...

Heipadii ljuudi

2011-02-22T19:27:00.000+02:00

Olen vaadanud statistika alt, et minu plogi külastatakse ka päris eksootilistest maadest nagu USA ja Inglismaa.
Kuidas Eestis ilm on, teid huvitab?
Üleeile sülitasin ma ukse pihta ja mu ila külmus 15 sekundiga jäätükiks, mida ma siis oma küünega kriimustasin. Ehk ilm on kaunis külmake meil.
Mis toimub?
Mina teen uurimistööd, mis peaks peagi valmima ja pärast seda võtan ma enda sihiks juhilubade lõpetamsie, et ma saaks inimesi seaduslikult alla ajada (praegu ajan ilma lubadeta ergo ebaseaduslikult neid alla)
Kuda vorm on?
Aleea, kaalun 85 kilo ja käin nüüd korralikult trennis. Pärast seda posti lähen ma suplema audentese ujulasse. Soovige mulle edu. Aitäh teile.

Oh jutusta mulle, oh muusa, sest sangarist...

2011-02-20T20:04:00.000+02:00

Olen avastanud sellise tegelase enda jaoks, nagu seda on Urmas Alender. Tema laulud jäävad elama, see on sama kindel, kui lõpmatus korda lõpmatus on lõpmatus.

Hetkel on kõik minu katuse all korras ja maruhea,
soovitan teil aur välja lasta ja end segi kammida
või siis kirjutada paar kena rida kellelegi kenale ja hääle
või siis vähemalt üks korralik kõhutäis ära süüa.

Nägudeni!

See, kes võib logaritmida mu tangensfunktsiooni piirväärtust

2011-02-19T18:50:00.000+02:00

Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks,
et kuskil mäenõlval
sa justkui seisataks.
Ja ümber nagu tuuled
su üle juttu a'aks

Eilne Heidi lauluviis tõi meelde need kaunid sõnad, mitte et me seda luuletust paar päeva enne kirjanduse tunnis poleks lugenud - kindlasti mitte.

samal ajal olla kurb
ja õnnelik
on ju võimatu
aga eile
kell kaheksa
viskasin täringuga
seitse

Tuleb raske kümnepäevak ja kas keegi teab, kas Facebookis inimesi saab likeda? ausalt tahaks

Jalg on kinni asfaldi sees

2011-02-16T21:58:00.000+02:00

Alustan seda kajamiposti enda hea sõbra Marko juhuluulega, mille ta lõi umbes 5 sekundiga. Vaadakem selle poeedi hinge, kallid järgijad. (see on minu halva mälu järgi taastatud, aga mõte jääb samaks, ma luban)

Ujuda läbi mere
Käia läbi vere
Elada läbi vale
Tunda maailma tõelist pale

Avastasin sellise üle-eelmise sajandi suurkuju, nagu seda on Tšaikovski.

üks mu lemmikpala talt (või noh, ega ma neid palju ei tea)

Kahju, et ta koolerabakteritega vürtsitatud vett jõi.

Veits meeleluulet ka minult

Kleepuv oli tänane asfalt

Käisin üks hetk

Jalg jäi kinni

Nii hea kui jalge all

On kindel

samas kui naine hukkus metsas, siis mida puud köögis tegid?!

Sekeldused ujulas

2011-02-15T23:06:00.000+02:00

Otsustasin täna natuke ulpida basseinis, kuna suveks on vaja kõtu ja pepu ponksiks saada. Jõudsin ujulasse kohale, kus ootas mind ees kurjakuulutav daam, kulm kipras ja keel keelepeksuks valmis. Ulatasin tavatariifile kohased 7 eurot, aga mis te arvate, et sellest piisas? Kaugeltki mitte - daamike tahtis 14 (!!!!!) eurot mult. Ma kukkusin pikali ja hakkasin nutma, aga mutt ei jätnud oma jonni. Selgus, et soodusajani oli aega pool tundi(tavaliselt käivad sel ajal minusugused vaesed ujumas). Ma märkasin, et üks rada oli vaba ja nurusin sutike. Daam jäi oma otsusele kindlaks: “Kasi siit! Ja tule poole tunni pärast tagasi, vaene!"

Mitte essugi polnud teha poole tunni jooksul, lugemist seal polnud, endal olid ainult ujumisajsad kaasas - väga mannetu. Ellasin siis ühele rändom piffile, mis oli hea otsus, sest aeg lendas linnutiivul ja peatselt oligi pool tundi läbi ja aeg ujujate manu astuda.

Sisenesin riietusruumi ja eemaldasin oma ürbi. Seisin aadamaülikonnas, valmis kohe enda keha duši alla vedama, kui minust möödus mopiga koristaja, kes nägi minu nokut. Koristaja oli mingi 30 aastane piff. Ma ei tea mida ma tegema pean: kas põgeneda Lätisse, sest siis ei näeks see piff mind kunagi või lõigata enda fallos otsast?

Kuidas kirjutada luuletusi?

2011-02-14T07:46:00.000+02:00

niimoodi:

agent saadab seina äärde
*tantsige nüüd elu eest*
kuulid mind ei võta
sest jäsemud mul kärmed

aa kui hea
õhtal sõbralt saan ma vihta
samal ajal
teised laibad reas

mädanevad

sürhuumor

öine sõba oli häirvmõnusalt vali

siiski avasin hommikul laud

mu maisus on erk

aga muu on nali

*Miks sa ei liiguta end?*

sest linnas möllab mõistutaud

*Kus on su õnn?*

ta ei taha mind

*Miks sa siis elad?*

sest see on nali

*Kas sa tapad end?"

eal, huumori nimel!!!

õhtune LSD

trükin,trükin

oh ei&jah - jälle

kollane virvatuli

sa oled narkots

ma ei saa kunagi preestriks

sest mu veres ulbib narko

täna lähen ma kooli ja olen sinu valentinipoisu, kui sa tahad
aga kingiks on üks näru sokulaad
sest see maksab 1 penn
ja lühike on see mõtisklus
siin

Kool

2011-02-13T16:33:00.001+02:00

Homseks on vaja teha venku esitlus ja bioloogia tööks õppida. Essugi ma teen neid, sest praegu on elukooli üks tähtsamaid peatükke käsil ja see pole UT. Ahjaa! Käisin täna pühakojas ühe väikse ilmakodaniku Sebastiani ristimisel. Oli mahe vaadata, kuidas väike pagan võeti Jumala käe alla. Kirikus oli hea, sest seal oli soe ja pink oli natuke jahe, pastori sõnad suigutasid mõtete manu, millele ma ka järgi andsin ja saabus ka oodatud vili - ehk selgusepoiss.

pühakoja võlvi all
siunata saab iga pagan
looja ütles mulle täna
ühe õppesõna
ja näitas eile üht ilusat asja
näe, poja
ise vorpisin se asja valmis
aega võttis
aga asja sai

krudsiev on lumi
täna mu jalge all
ja lirtsuv on ila
mu huulte vahel

eros

2011-02-12T18:51:00.001+02:00

lürp

tänane supp on kahtlaselt tahke

vesi on valus

jäine on ollus mu supikausis

kui neid võrrelda sinuga

siis pole ju ime

tasuta lõunaid siiski leidub

palju maksab sõrmetäis boheemlust?

untsike ratsionaalsust, palun

võtan ka pindi huumorit

jah, see teeb siis meepotitäie otsekohesust

aga andke ka grammike tarkust

olgu, võlgnete ämbri lapsemeelsust

tänan teid!

oodake, palju see armastus maksiski?

ah see! see julla on kauba peale

...

2011-02-11T16:36:00.000+02:00

kuuled kapjade plaginat?
see on ju prints valgel obesel
vist
vähemalt sa loodad
kui jah
siis eksid
sest see olen mina
va narr
ja obeseks on mul rott

Tänane päev

2011-02-10T22:06:00.000+02:00

Tänane päev oli mõnus üle pika aja. Kooli oli ttetu nagu ikka, aga pärast oli hea, sest näitering oli naljakas ja mõnna. Sain aru, et inimesed näiteringis on lahedamad kui enamus inimesi, kellega mul on ebaau tuttav olla. Kahjuks. Samas paar inimest on ?-id. Ostsime Liisile koogi, aga ta oli haige. See meid ei heidutanud - näljased lasid lõugadel käia ja maiustasid kooki. Liisi nautis pidu telefonitsi. Olen näidelnud juba pool aastat, vabandust 18 aastat. elu on näitemäng, vist. Aga samas miks pole naised siis kogu-aeg köögis??

Praegu valutan südant ja kõhtu, ma ei suuda enam kirjutada, kuigi mu käed ja aju pole amputeeritud, voodilinad kutsuvad eriti meelalt mind oma rüppe, aga mu süda tahab süüa ja kõht üht lohutavat paid.

Tänane pilt on siin, mis tegi mu päeva:

Sõsara jõulusoov

2011-02-09T21:14:00.000+02:00

Kord mädanesid kaks mädanikku ses majas,
majas, mis ei ole tore, aga mädaneda on tore.
Mädanik #1 avas telefoni kaustiku ja avastas pildi.

Pilt oli naljakas, sest sõsara sooviks oli täpp.

Google translate porno luule

2011-02-09T19:27:00.002+02:00

it is not easy to bea man
but is harder to be a clown
Laughter seems buggy blue
Would you Muga with someone?
Creator, forgive me the sins
Oh, I'm a clown
to forgive
give nuuti

Eks haige mõtleb ikka ravimist ja terve narkootikumist

2011-02-08T19:14:00.000+02:00

Kuradi kurat - olin kuu aega parima tervise juures ja nüüd tuli üks haigusepoiss mind kimbutama. Mida sa teed?
Eks ole see karistuse selle eest, et ma kõvat meest mängisin ja kaks päeva ilma mütsita käisin. Jah, Jumal armastab vaguraid lambakarjuseid, mitte mäslevaid hingi nagu ma.

PS! Ma armastan sind, aga ma olen valinud disko.

Loome - ehk päev, mil ma viis sotti teenisin

2011-02-07T16:58:00.000+02:00

Kuna mõned inimesed on tundnud mu loome vastu huvi viimasel ajal, siis ma otsustasin ühe jutu siia laia ilma ette laotada ja kõigile naermisks anda.Teenisin selle jutuga 500 krooni väärtuses Apollo kinkekaarte. Haha. Lugege.

Üks kummaline päev

Oli 18. novembri pime hommikupoolik ja Anna oli just voodist tõusnud. Tõotas tulla tavaline koolipäev ainult üks nõme füüsika kontrolltöö oli end teiste tundide vahele poetanud. Anna jälestas füüsikat, sest ta ei saanud sellest midagi aru, ega tal polnud tarvidust kah. “Küll ma endale rikka mehe varsti võtan” tihkas Anna sagedasti unistada. Ta sõi kaks juustuvõileiba ja läks vannituppa hambaid pesema. Ta ehmus. Pilt, mis talle nüüd avanes, polnud üldse mitte tavaline. Kas oli Anna tõesti öösel enda näo nii ära maganud, et ta nüüd ennast peeglist ära ei tundnud? Enne kui Anna midagi teha jõudis, tõmbas tundmatu ta ühes endaga peeglisse.

Taamal, koheva pilve peal laulsid võidu Elvis Presley ja Freddie Mercury. Anna oli kokkuvarisemise äärel. “Kuhu põrgupäralt mind nüüd toodud on?” mõtles ta hirmunult.

Võõras alustas: “Sul pole tarvidust karta! Vaata mind - kas sa ei tunne mind ära?”

Anna polnud jõudnud võõrast hoolega silmitseda. Oi, kuidas oleks Anna füüsika kontrolltööd eelistanud sellele jandile, mis siin praegu toimus. Anna vaatas võõrast ja ehmus: “See ei saa ju nii olla! Minu vanaema on ju surnud!”

Tõsi, Anna vanaema oli üle-eelmisel sügisel kopsuvähki surnud. Võõras jätkas: “Jah, Anna, see olen mina – su vanaema Mari. Kindlasti sa imestad, mis imelik paik see on. Anna, see on taevariik!” Anna rahunes veidi. “Tõesti, asi tundub päris loogilne juba. Kui see on taevariik, siis see selgitab ka kahe surnud laulja olemasolu. Mercury ja Presley vaevalt midagi halba enda eluajal korda saatsid,” arutles endamisi Anna, “seega põrgusse ei ole ma kohe kindlasti mitte sattunud.”

Anna mõtles natuke ja küsis: “Vanaema, aga miks sa otsustasid mu siia endaga kaasa võtta? Kas see taevaste seadustega vastuolus pole?” “Ei, ei, ei. Kus sa nüüd sellega? Ma arutasin Loojaga enne selle asja läbi. Tahtsin sulle vahelduse mõttes ka pilvepealset elu näidata. Õhtul lähed peegli kaudu koju tagasi!” vastas vanaema. Anna vaatas ringi ja uudistas taevamaailma. Ta vaatas selja taha ja nägi enda tühja vannituba. Kui nüüd lähemalt ees laiuvat uut maailma silmitseda, võis märgata igal pool sillerdavaid peegliaase. “Vanaema, mille jaoks need peeglid on?” küsis Anna. “Need on portaalid taevase ja maapealse riigi vahel,” sõnas vanaema, “kuidas muidu hoiaks me oma kallikeste tegemistel silma peal. Tead, elu taevas on jube igav. Taevase elu alguses sai tõesti kadunud tuttavatega juttu puhuda, aga nüüd on üpris igavaks see järelelu siin pilvede peal kiskunud. Midagi muud peale jutupuhumise ja lendamise siin teha pole.”
Alles nüüd märkas Anna vanaema valgeid kuldornamentitega viimistletud tiibu. “Jah, päris uhked teised?” vaatas vanaema Mari küsivalt Annale otsa.
“Igatahes,” jätkas vanaema, “peamiseks ajaviiteks on mul sinu ja su vanemate jälgimine päevast-päeva. “Oh,” hakkas Anna mõtlema, “kas sa saad läbi kõikide portaalide jälgida maapealset elu? “Jah,” vastas vanaema, “kuid miks peaks mind huvitama mingisuguste tobedate hiinlaste toimetused? Ei, nii igav mul ka pole. Pealegi, need hiinlased on nii vaesed, et enamustel polegi kodus peeglit” mühatas vanaema.
“Vanaema, ma siin eee…… mõtlesin, et kas ma võiksidn äkki teise inimeste elusid veidke jälgida?”
“Mis ma siin ikka keelan, vaata aga pealegi. Õhtuni on sul aega, siis pead sa oma maisesse koju naasma.”
“Oo, aitäh, vanaema” kiljus rõõmsalt Anna.
“Olgu, ma annan sulle oma tiivad ka – saad kiiremini taevamaailmas ringi liikuda.” ütles vanaema ja asus tiibu enese abaluudelt lahti kruvima, “ma siis puhun Mercury ja Presleyga juttu niikaua kui sa ringi lendad. Olen taevas juba inglise keele selgeks saanud,” lausus ennastkiitvalt vanaema Mari. Loetud minutite pärast olid tiivad juba Anna seljas. “Lendamine, see on imelihtne – palju lihtsam kui käimine,” õpetas vanaema, “lihtsalt laksuta tiibu kokku-lahku. Kui tahad kiiremini lennata, siis lehvita kiiremini. Ahjaa! Pea meeles, Anna, et sa läbi portaalide maise elu käiku ei sekkuks- see külvaks liiga palju segadust ja Issandale ei oleks see meeltmööda!”
“Olgu, sain aru, vanaema!” hõikas Anna ja tõusis lendu. Läbi tiivalöökide oli aina vähem ja vähem kuulda ingliskeelset mulinat. “How are you doing? I’m doing just fine…”

Anna mõtles, keda ta peaks esmalt külastma. “Läheks vaataks, kuidas Sten elab.” Steniga oli Anna tutvunud ühel majapeol. Sten oli täitsa tore poiss, kohe selline kambajõmm – tegi sõbralikku nalja ja mängis ühes bändis trumme. “Jah, Steni tahaks küll näha” mõtles Anna.

Tunnikese pärast jõudis Anna Steni kodupeeglite juurde. Sten oli kodus, sest läbi esikupeegli portaali oli kuulda trummide tagumist. Anna ootas 10 minutit kuni trummide tagumine lakkas. Korraks võis Steni silmata esikupeeglist, kuid peagi kadus ta silmapiirlit. Sten liikus edasi vannituppa. Anna õnneks oli vannitoas suur peegel, kust ta võis oma printsi täies hiilguses imetleda. Sten tuli jooksujalu peegli ette ja surus oma näo peaaegu peegli vastu. Anna arvas, et Sten tahab teda suudelda ja selle peale hakkas oma pead paremale kallutama, et ikka mugavam musutada oleks. Suudlust ei järgnenud. Sten surus lõua ette ja pigistas kahe sõrme vahel puruks vinni. Mäda lendas Anna näo suunas, kuid enne kokkupõrget jäid pritsmed pidama just nagu paigal-lendavad koolibrid. Sten võttis tüki vetsupaberit ja puhastas peegli ära ja läks edasi musitseerima. Anna oli löödud just asetleidnud sündmusest, kuid siis meenusid talle vanaema sõnad. “Õigus jah, teised mind läbi peegli ei näe!” Sten ei saanud seda solvanguna mõelda, kuna tal polnud aimugi, et keegi teda läbi peegli jälgib.” Anna rahunes maha ja jäi järgmist kohtumist ootama. Kaua ei tulnudki oodata- poole tunni pärast saabus Sten taas vannituppa. Anna imetles oma printsi. Sten võttis püksid maha ja hakkas sittuma. Anna vajus põlvili. “Kirevase päralt! See pole mingi prints, kes päise päeva ajal situb! Päise päeva ajal!” karjus ta hämmeldunult. “Vinni pigistamisest sain ma veel aru, aga sittumine- see on liig, mis liig.” Anna lendas sellest lehkavast paigast minema.

Anna otsustas külastada oma teist silmarõõmu. Õnnelikuks väljavalituks osutus ta enda klassivend Ergo, kes oli muuseas väga tark ja peen. Ja mis kõige tähtsam: rikas! Kui Anna Ergot läbi portaali nägi, oleks ta peaaegu otsad andund. Ergo seisis üksinda oma häärberi veinikeldris ja luges prantsuskeelset etiketti veinipudelilt. “Ooh, milline härrasmees!” ohkas Anna ja limpsas meelalt oma huuli. Ergo hakkas toa nurga poole sammuma ja Anna vaateväljast kaduma. Anna küünitas ennast aina lähemale, et oma printsi kauem imetleda… Prauhti! Anna kukkus läbi portaali. Ergo võpatas. Anna sai aru, et olukord oli võtnud eriti pentsiku pöörde ja ta tahtis Ergole kohe kõike seletada… Klirdi! Veinipudel purunes vastu Anna koljut ja ta vajus meelemärkuseta veinikeldri põrandale. “Säh sulle tiivuline elajas!” juubeldas võidurõõmsalt Ergo. Tunni pärast oli Anna surnud ajuverejooksu kätte.

Kuuldus Anna surmast oli jõudnud Looja kõrvu. “Liigne uudishimu sai talle saatusliikuks. Ei leidu kohta temasugusele minu taevariigis!” lausus otsustavalt Jumal.

Kui Anna ärkas, lebas ta keevas solgis füürer Hitleri kõrval. “Mis juhtus? Ma ei mäleta…” ei jõudnud Anna lõpetada. “Vaikust minu põrgukojas,” kisendas Lucifer, “rügage!” Põrguisand virutas Annale piitsaga, mille peale hakkas tal vasakust kannikast verd jooksma.

Õhtune vanamees

2011-02-06T20:40:00.000+02:00

50-eurone langes maha
ma ei saanud seda endale
ja vanamees kadus öhe

Tere

2011-02-05T15:21:00.000+02:00

Sa oled teistsugune
kui jope palja ihu peal
alguses külm ja pärast soe
või oli see vastupidi....
ma ei tea
ma olen segaduses

Igavene õnn

2011-02-04T19:21:00.002+02:00

Su surmatunnil keegi ei kurvastanud,
aga sa ise olid õnnelik.

Issand jumal: ma pean enda üle-üle-eelmist posti korrutama -1-ga

2011-01-29T16:21:00.000+02:00

http://poliitika.postimees.ee/?id=379825

No nii tauni erakonda annab otsida: iga imbetsill tuleks lohistada läbi keskkooli või? Palun vabandust, härra Strandberg, aga pange endale nöör kaela ja ronige kusagile kõrgele ja vabalangege. Ok, prostitutsiooni keelustamsiest saan ma kuidagi aru (kuigi kuidas see meie ühiskonda halvasti mõjutab, ei saa ma aru). Rohelised, järgmine ettepanek teile: äkki hukkaks kõik inimesed, kes kunagi on marihuaanat proovinud? On küllalt absurdne ettepanek, või peab veel panniga paar korda vastu pead lööma, et teie erakonda pääseda?

Heita, heita rüperaali ahelad...

2011-01-28T18:51:00.000+02:00

Tunnen, kuis arvutite olemasolu
on hirmus mittevajalik..
Ainuke eelis on umbes 1000 kordne info leviku kiirus inimhääle suhtes,
samal ajal kui hääles on umbes 1000 korda rohkem infot.
Jajah.... teen füüsikat homseks, kuigi tunnen hoopis keemiat palju paremini
eriti elektrofiilide ja nukleofiilide vastastikmõju.

Ärge kartke, see heietus pole 99,134% tõenäosusega teie jaoks.

Toredad pildid

2011-01-28T16:53:00.000+02:00

Hahahahahahaahhahahahahaha.

Mmm....söök ja poliitika

2011-01-26T23:20:00.002+02:00

Ma tänan südamest seda meest, kes leitas sellise maitsva asja nagu liha. (loodan, et bio õpetaja seda lauset ei loe). Kergelt hõrk ja suti pekine käntsakas ahjus ootamas uut hammustust - see on tõeline õnnistus.

Mis siis veel uudist, küsite?
Sittagi. Aajaa, täna käisin koolis ilma särgita. Ei, totuaadud, ma polnud paljas, ma lihtsalt ei pannud särki pusale alla.

Lolwut? Ma olen 18 ja saan valida. Ja siit ka minu küsimus teile kallid lugejad - palun soovitage ja andke ka põhjendus teadmatule, keda valida tänapäeva vabas Eestis. Ise olen väga suur võhik poliitikas. Ainuke inimene, kes mulle sümpatiseerub, on Marek Strandberg, sest teised panustavad raha vaid taristu (uus lahe sõna Ilvese competitionilt) hüvaks, kui Marek peab silmas ka minu väikest teadushuvikest ja soovib rajada Eestisse süvakaevanduse eksootiliste metallide kaevandamiseks. Miks mind kotib mingi süvakevandus, te küsite? Sellepärast, et kõik teie, kes te peate lugu kultuurist (oi-oi-oi vaadake mind, mina lähen (kunsti)ajalugu õppima ja mingit kasu maailmale ei too, füüsika ja keemia on nii mõttetud, mul ei lähe neid kunagi vaja, nänäänää, mina olen kultuuriinimene ja naudin teadlaste poolt välja töötatud väikseid iPhone'sid). Ma lähen niiukuinii õppima midagi, mis maailma edasi viib ja mis poleks parem, kui Eestisse ehitataks süvakaevandus või kosmosetehnoloogia asutus vms, kus ma saaks F=mg valemiga maailma paremaks kohaks muuta.

Kui te pole märganud, siis saab ka kommenteerida minu väikeses ploogis (vaadake postituse alla) või tulge soovitage mulle näost-näkku meelepärast poliitikut või erakonda.

Lõpetan oma heietuse väikse mõtteteraga:
Teadus, jeeee!

Käisin trennis vol.666

2011-01-24T22:50:00.000+02:00

Käisin trennis, jooksin, tegin hüppeid. Suht igav onju? Aa, hull oli ka täna. (olen kuulnud ta tohutust menust teie seas, seega teen mõned üleskirjeldused)
1) Tegin hüppeid kastile 12 tükki järjest. Hull tuleb ligi ja küsib: "Noh, tegid 12 hüpet kastile või?
Mina: "Kuule, tegin jah siin väikestviisi."
Hull: "Homme on jalad mõnusalt pehmed"
Mina: "Eks vist annab tunda küll"
Hull: "Aga ongi ju nii, et kui midagi valutab, siis saad aru, et see on olemas. Muidu, kui kõik terve on siis, ei saagi aru, et olemas oled."

2) Hull: "Einoh, rääkida on mõnus. Onju niimoodi, et iga inimesega räägid kuidagi teisiti: vaatad, millisel mõistutasemal keegi parajasti on ja laskud samale tasemele. Ma sinuga räägin hoopis teistest asjadest kui naistest. Ma olen lugenud mitmeid psühholoogiaraamatuid läbi, nonii umbes 600 tükki. Naistega räägin tavaliselt umbes nii, et kuule, miks sul nii koledad riided seljas on. Sa oled nii ilus, võta need parem ära"

3)Hull: "Tahad ma peksan su näo pitsaks? Eino mulle meeldib poksiga tegeleda, aga kakelnud ma pole. Tegelt pead lihtsalt kiire olema ja mingilt rikkurilt rahakoti ära varastama. Molli võid ka panna."

Trenn on ainuke koht, kus ma pole kunagi kurb, sest seal on mu treener Helmut ja trennisemu Roland. Seal saab huvitavaid asju ka teada Hullult.

Ull värk

2011-01-23T22:11:00.000+02:00

Ma ei tea, ma ei suuda lihtsalt ühe koha peal istuda. Süda kogu aeg taob rinnus ja uni on herses. Soovin, et käes oleks suvi ja ma saaks lihtsalt lebada rannaliival ja uurimistööga enda kotte sügada (see vist ongi selle asja point, loomnulikult teine suur point on see, et uurimistöö näitab et elu on üks suur huiamine). Üks asi ka kriibib vaikselt hinge, aga ma saan sellest sama palju aru kui kondendsaatorite mahtuvusest (haha - seega ei saa üldse aru). Ma ei tea - eks vaatab.

Mäherdune rikkus

2011-01-21T00:21:00.000+02:00

Saabusin just Viimsist. Nende kool on justkui kõrgete sultanite elamu, suurejoonelised võlvid ulatumas pilvedeni, taamalt kostumas orjade kurbi ja mattunud karjeid. Pursuid istusid loožis ja nautisid vaatemängu ahnelt. Vaesed anusid all: "Visake üks hall penn mulle, pere ulub näljast kodus!". Rikkurid vaid mühatasid ja lasid lõugadel käia faasaniprae kallal. Tuhaned ja tuhanded andekad esinejad käisid auväärt žürii silme alt läbi, kuid kõrged raehärrased olid karmid. Kes ikka vastukarva oli, see visati hiiekoerte ette. Viimases hädas pakkusid peatsed surijad hakata pursuide hooradaks - mitte, et neid festivail vähe oleks olnud, iga minuti tagant vooris silme eest tosinaid litasid läbi, seelikud augulised ja tissid ripnemas - rikkurid naersid surijatele näkku ja päästsid hiiekoerad valla. Alles nüüd võis tõeline lust alata: hiiekoerad ei andnud armu kellelegi, kõigi riistad ja tissid järati pihuks ja põrmuks, läbilõikavate karjete vahelt oli kuulda vaid pursuide matsutamist. Minul õnnestus õnneks pursuide järele-jäetud natuke konte kokku kraamida ja praegu käib minu tagasihoidlikus uberikus tõeline fiesta: ätid on keldrist välja tulnud ja koerad söövad lund, ise söön Savisaare jääke ja löön põrandal mõnust nurru.

Vahvad juhtumised

2011-01-17T23:36:00.000+02:00

Reedel oli sünnipäev koos austatud daam Heleryga, mis möödus vägagi meelolukalt. Kui ma hommikul ärkasin, siis ma olin rõõmus, sest õhtu oli olnud tõeliselt vahva. (va üks ärplemine ühe kärbsega ja mittetahtlik kehavedelike väljutamine, mis muide, juhtus minuga esimest korda elus ühe vedeliku tarbimise pärast). Nägin palju vanu kapju, keda polnud näinud enne Suurt Pauku. Laup oli ka suht rõõmus, ma ei tea miks. Kahtlustan seda, et üht ainet tuli palju ainult kuidagi.
Täna avastasin kodust Nutella kreemi, lolwut, viimati sõin seda mingi 4 aastat tagasi. Panin peaaegu purgi kinni päevaga, kiidan täiega. Trenn oli ka suht mõnna, aa btw nägin hullu ka täna, ta pole kuu aega habet ajanud, sest habemeajamine tüütab ära, okei lahe. Aga jah, suht vaikselt kulgen hetkel, uurimistööd olen ka teinud natuke.
Suht vaikne olesklemine.

Olge vahvad!

Matkaja-Lg

2011-01-11T22:46:00.000+02:00

Sepaka-Äd ja Matkaja-LG

Räägin täna oma päevast. Käsin täna Juhaniga Markole jopet ostmas (Marko oli ka kaasas, mis te arvasite, et me teeme Markole kingi vä?). Vahepeal tegin endale lampi 2. pensionisamba. Muidu poleks viitsind, aga teller oli suht hawt, seega tegin endale 2. pensionisamba. Minule meelidb 2.penisionisammas väga palju, sest see kasvatab minu rahasammast. Olime poodelnud umbes tund aega vms kui mina äkitselt ära väsisin, seega heitsin ma Krisiine keskuses pingile lamama, sest kui sa lamad, siis keha puhkab. Lamasin seal umbes paar minti, kuni märkasin, et mööduvad inimesed vahivad mind. Riukalik vigurvänt nagu ma olen, mõtlesin, et hakkaks surnut mängima. Kui inimesed möödusid, siis ma ei hinganud, hoidsin hinge kinni ja vaatasin klaasistunud pilguga lakke, samal ajal keel suust välja tolknemas. Nüüd hakkasin inimesed väga kummaliselt mind piidlema, kui nad möödusid. Mõnikord ma ei pidanud vastu ja hakkasin naerma. Siis tuli üks vene mutt ja tegi kolm tiiru mu ümber (suutsin täiesti liikumatuna lamada). Nüüd ta tuli mu juurde ja sikutas mind "Tjbe plooho?". Ma hakkasin naerma ja tõusin püsti, ütlesin: "HEM". Selline oli minu päev, ma loodan, et teile meeldis minu päev, sest minule endale meeldis minu päev.

Kohustuslik kirjandus

2011-01-09T21:04:00.001+02:00

Midagi ilusat siit ei tule:
Gümnaasiumi vältel oleme me pidanud kirjanduses kohustuslikus korras läbi lugema suurel hulgal raamatuid. Mina olen selle pooleteise aasta jooksul läbi lugenud hästi palju raamatuid - kaks(Gilgameš ja Don Juan). Nüüd te kindlasti mõtlete, et Alvin on järjekordne oss, kes ei väärtusta kirjatükke. Siinkohal te eksite: asi paistab olema nimelt selles, et ma ei leia kohustuslikus kirjanduses mitte midagi huvitavat (kuiv ja logisev tõlge, oksele-ajav värss ja raamatute sügav sisu, mis peitub enamasti igavikulistes küsimustes, mille peale mõtlemine ajab lihtsalt hulluks ja mingisugust kasu lugejale ega inimkonnale ei too). Seevastu omal käel valitud raamatud või teiste soovitusel muretsetud kirjatükkide kogud kutusvad lugema juba esimesest leheküljest. Just lugesin läbi "Mees, kes teadis ussisõnu" (võttis aega umbes 3 päeva). Soovitan soojalt! Kirjatükk pakkus palju nalja naljaarmastajale, nagu ma olen ja samas oli loosse sisse põimitud palju mõtlemapanevat (nii et mindfuckeritle ka natuke ajaviidet). Samal ajal, kui "Therese Raquini" olen ma väga intensiivselt läbi töötanud 2 päeva ja olen jõudunud 1 lk kaugusele. Proovin 20 lk läbi lugeda ja kui me selle aja jooksul nutma või oksendama ei hakka, siis ma loen selle raamatu läbi. Paraku kardan ma, et seda imet ei juhtu.
On jäänud tunne, et kirjandusklassika võiks ümber ristida pask-kirjanduseks. Ei saa ma aru, miks me peame lugema põdurate ättide vaimusigitisi kaugest minevikust ja raiskama selle sita peale oma aega, samal ajal kui võiks enda lolliks lugemise asemel hoopis ausa ameti ära õppida.

Lugemiseni!

PS! Kusjuures põhikooli päevist mäletan, et pea kõik raamtud olid hääd. Lugemata jäi vaid "Nimed marmortahvlil". Raamatud nagu "Saladuste saar" ja "Robinson Crusoe" oli lausa nii head, et olen mõelnud need taas läbi lugeda. Eks vaatab selle mõttetu huiamis-uurimustöö kõrvalt, kas leiab aega.
ellab

Nali

2011-01-05T21:08:00.001+02:00

Eelmine post oli seda

To do list

2011-01-04T14:36:00.001+02:00

1) Juhiload
2) Uurimistöö

2. on soovitatav, mitte kohustuslik

Viimne iseseisvuspüüd on lämmatatud

2011-01-03T14:56:00.000+02:00

Tulin just oma soojast voodist, kus ma jätsin hüvasti kroonidega: Koidulad, Tobiased, Tammsaared, Hurdad, Baerid (Jakobsoni jaoks pole kõigevägevam mind mammonaga õnnistanud, ju peitub õnn minu puhul muudes asjades kui raha) - kõik nad minu sõrmede vahel kurvalt vaatamas tõtt peagi saabuva hukatusega. 700 aastat põlist orjapõlve võib nüüd rahumeeli jätkuda. Ainuke erinevus on selles, et piitasaga kubjase asemel on uued orjapidajad Euroopa kõrged härrased Brüsselis. Kes on nemad meile ütlema, mit kilogrammi suhkrut võib Eesti Vabariigi kodanik omada? Kes on nemad, va nartsud ja lipsuga igavesed sitad, teisi kamandama?
Peagi on oodata julgeolekuorganeid mu ukse taha, kes käsivad mul mu vaadetest lahti ütleda ja hakata kummardama Brüsseli kapitalistlikke sigu. Enne ma suren, kui lasen neil
Oi issand juba koputatakse...
Nägemiseni (kui läheb õnneks, see võib olla mu viimane eluminut),
härra Eesti Vabariigi kodanik!

PS! Haarakem rehad ja vikatid, õpetagem neil´ bürokraaatidel tundma Eesti rahva visa hinge ja veelgi visamaid vikatit käsitsevaid jäsemeid!